4. juuni 2014 kell 4:44

Swedbank väärib kiitust

Äripäev tunnustab Swedbanki efektiivsusele suunatuse eest – seda peab taotlema iga ettevõte.

Mitu lennukit tõuseb Haapsalust õhku? Mitu kruiisilaeva siit stardib? – Need Swebanki Lääne-Eesti regiooni direktori Egon Jekabseni sõnad Lääne Elu ajakirjanikule on tänaseks uputatud vabanduste laviini alla, millega Swedbanki halba kommunikatsiooni oma otsuste põhjendamisel siiski olematuks muuta ei ole suutnud. Ent kehv kommunikatsioon on praegu ka ainus, mida Swedbank kahetsema ja muutma peab.

Swedbanki otsus loobuda sularaha kasutamisest panga Haapsalu kontoris oli õige, samamoodi nagu palju kära tekitanud otsused sulgeda kahjumlikke sularahaautomaate ja pangakontoreid. Ei riik, omavalitsused ega kliendid saa ettevõttel keelata ärist väljuda või ette kirjutada, missuguseid teenuseid on ettevõte kohustatud selles või teises piirkonnas osutama. Äripäev tunnustab Swedbanki efektiivsusele suunatuse eest – seda peab taotlema iga ettevõte.

Ajakirjanduse üksmeelne hukkamõist Swedbanki suhtes on tulenenud panga ebaõnnestunud teavitustööst ühelt poolt, teisalt aga ilmselt ka ettevõtluse unustamisest panganduse kontekstis. Panga nagu iga teisegi ettevõtte ülesanne on teenida kasumit. Tõsi, Eesti pangad on oma varade mahu juures kõige kasumlikumad Euroopa Liidus. Swedbanki Eesti üksus teenis eelmisel aastal 176 miljonit eurot puhaskasumit, aasta varem oli kasum 198 miljonit eurot.

Sotsiaalne vastutus. Jah, pank pole igas mõttes ettevõte nagu iga teine. Sotsiaalse vastutuse mõõde kuulub panga juurde kahtlemata. Aga sellest ei tulene ebaefektiivse äri kohustus. Sularaha käitlemine on rangete turvameetmete tõttu kallis lõbu – seda mitte ainult pangale, vaid ka kliendile. See on ka põhjus, miks suur osa elanikkonnast eelistab pangateenuseid kasutada internetis. Elektroonilised teenused pole mitte panganduse tulevik, vaid olevik, mida ei saa minevikuks tagasi keerata.

Sotsiaalne vastutus panga puhul peaks tähendama eelkõige klientide harimist, millesse Swedbank on oma sõnul praegu eelkõige just panustamaski. Klientide ja omavalitsusjuhtide raevukad reaktsioonid aga tõendavad, et arenguruumi on siin maa ja ilm. Internetipanga kasutamise õpetamine klientidele, kes sellega veel sina peal ei ole, peaks olema prioriteet number üks.

Omavalitsuse roll. Oluliselt on arenguruumi ka omavalitsusjuhtidel, kelle protest Swedbanki otsuse vastu näitab oma rolli mittemõistmist. Omavalitsuse esmane ülesanne on luua soodsad tingimused ettevõtlusele. Ainult võimalus tööd teha ja tulu teenida on see, mis hoiab inimesi vähem asustatud piirkondadest lahkumast.

Kohalike jaoks on panga lahkumine või selle pakutavate teenuste ahenemine tõepoolest ohu märk. Ent nõnda nagu väljarände pidurdamine on riigi mure, on see ka iga üksiku omavalitsuse mure. Äripäeva veergudel on mitmel korral kajastamist leidnud olukorrad, kus omavalitsused ei osutu ettevõtjatele mitte konstruktiivseks partneriks, vaid pigem kaigaste kodarasse loopijaks. Läänemaa omavalitsusjuhid ei proovinudki Swedbankiga mingit koostööd teha, mõistsid vaid panga otsused häälekalt hukka.

Swedbanki juhtum on pangandussektorile õpetlik mitmeski mõttes. Efektiivsusetaotlust tuleb avalikkusele veenvalt põhjendada. Sotsiaalset vastutustunnet ei pea ilmutama mitte ebaefektiivse äriga, vaid klientide harimisega, suunates neid kasutama kanaleid, mis on ka kliendi enda seisukohast odavamad ja kiiremad.

 

 

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum