Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Altkäemaks ka äris karistatavaks

    Tulenevalt Euroopa Nõukogu otsusest tuuakse Eesti õigusruumi sisse altkäemaks majandustegevuses. Ka erasektoris on altkäemaksu võtmine ja andmine karistatav, kirjutab sotsiaaldemokraadist justiitsminister Andres Anvelt.

    Pean nõustuma Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vingiga, kes kirjutas, et eluvõõrad seadused takistavad normaalset elu. Nii see tõepoolest on.
    Kahjuks on aga sõna "eluvõõras" ja väljend "normaalne elu" eri ettevõtjale ise tähendusega. Seetõttu on justiitsministeerium koos kaubandus-tööstuskojaga juba mitu aastat püüdnud ettevõtjate seas tekitada huvi ausa ärikeskkonna diskussiooni vastu, et kõik mõistaksid "elulisust" ja "normaalsust" ühtemoodi – nii ettevõtja, kodanik kui ka avalik sektor.
    Eesti ärikultuuri ja poliitilise kultuuri areng on toimunud vägagi sarnaselt, alguses revolutsiooniliselt, viimasel ajal vaevalisemalt. Spekulatiivselt tuuakse siin tihtipeale põhjuseks konkurentsi vähenemise mõlemas sektoris, vahest ka valdkondade kartellistumise, kuigi mulle tundub, et lihtsalt arusaamad ausatest ja ebaausatest võtetest on osal mõlema valdkonna esindajatel ikka erinevad. Seetõttu jääb ka edaspidi eksisteerima vajadus regulatsioonide järele mõningates valdkondades, kus ideaalis peaksid inimesed ise suutma asju ajada.
    Kui kasutada Vingi näidet riigihangetega seotud suhtluse liigsest reguleeritusest, siis siin on mitu tahku – ühelt poolt segavad kirjalikult ja tagasiulatuvalt tõendatavad kokkulepete sõlmimised vahetut suhtlust, teisalt aga tunneb selle järele kindlasti vajadust ka ettevõtja: seda siis, kui ta on riigihanke käigus kannatada saanud ja ootab riigilt kaitset. Eriti puudutab see uusi sisenejaid ja väiksemaid ettevõtjaid. Nemad on aga meile vajalikud, sest iga uus siseneja suurendab konkurentsi.
    Ülereguleerimist eeskätt karistusõiguses tõesti esineb ja seetõttu on justiitsministeerium teinud kriminaalseaduses revisjoni käigus mitme majanduskuriteo dekriminaliseerimise ettepaneku. Me ei vaja õigusmõistmise karistavat mõõka, kuna üks või teine olukord laheneb eluliselt normaalselt. Samas aga tuuakse tulenevalt Euroopa Nõukogu otsusest uudsena sisse altkäemaks majandustegevuses – sarnaselt altkäemaksu kui ametialase kuriteoga on ka erasektoris altkäemaksu võtmine ja andmine karistatav.
    Ausa konkurentsi tagamise eesmärk ei ole vaid sõnakõlks. Maailmapank on hinnanud aastaseks altkäemaksusummaks 1 triljon dollarit (0,7 triljonit eurot). Selle summa sees on altkäemaksud nii avalikus kui erasektoris.  Korruptsioon tähendab oma võimu või positsiooni ärakasutamist isiklikuks otstarbeks sõltumata sellest, millises sektoris tegutsetakse. Kui avaliku sektori korruptsiooni puhul tekitatakse kahju riigile ja maksumaksjale, siis erasektori korruptsiooni puhul ettevõttele ja selle omanikule. Kaudselt tekitatakse kahju kõigile maksumaksjatele ja ka riigile, kes korruptsiooni oma taskust sisuliselt kinni maksavad. Altkäemaksu klassikaline element on oma positsiooni parandamine otsustusahelas, olgu see siis nii avalikus või erasektoris, mis aga otseselt kahjustab konkurentsi ja sealt kaudu ka tasakaalus turgu.
    Justiitsministeerium on erasektori korruptsiooni teema sisse toodud ka eelmise aasta sügisel vastu võetud valitsuse korruptsioonivastasesse strateegiasse 2013-20. Selle üheks tegevuseks on sotsioloogiliselt uurida, mida ettevõtjad peavad lubatud käitumiseks ja mida mitte. Kuigi mitmed erasektori esindajad võivad siin näha riigi liigset sekkumist, siis tõdedes, et erasektor siin initsiatiivi ei võta, peab ikkagi õigusruumi eest vastutav riik ettevõtjad ühise laua taha tooma, et kokku leppida, kust jookseb lubatu ja mittelubatu piir, mis on eetiline ja mis ei ole, mis on korruptiivne ja mis mitte.
    Iga diskussioon erasektori korruptsiooni määratlemise teemadel on teretulnud. Kuigi seadusemuudatuste jõustumine ja praktikas rakendumine võtab omajagu aega, siis kinnitan, et astume siin ettevõtjatega ikka ühte sammu. Eluvõõrad seadused ei ole lõppkokkuvõttes kellegi huvides.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.