investor Toomas • 18. jaanuar 2016
Jaga lugu:

Matemaatika tegi investor Toomasele tuule alla

Investor Toomas on Danske Banki privaat- ja välispanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juhi Vitali Antipovi jutul käinud viimased kolm aastat.  Foto: Andres Haabu

Kui oleksin läinud aastal ise aktsiatest näpud eemale hoidnud ja usaldanud oma portfelli juhtimisel Danske Banki analüütikute soovitusi ning matemaatilist analüüsi, teeninuks ma aastaga poole suuremat tootlust.

Just selline nukker fakt selgus hiljuti, kui palusin Danske finantsnõustajal oma portfelli optimeerimida ehk hinnata oma aktsiate riskitaset ja tootluspotentsiaali. Vähemalt teoreetiliselt peaks see andma vastuse küsimusele: kuidas saavutada vähima võimaliku riski juures võimalikult suur tootlus?

Olen puht intellektuaalsest huvist sama küsimusega Danske jutul käinud viimased kolm aastat ning tõtt öelda suhtunud soovitustesse pehmelt öeldes reservatsioonidega. Rõhutavad ju investeerimiseksperdid alalõpmata, et varasem tootlus ei garanteeri tulevast tootlust ning ka portfelli riskiväärtuse analüüs ei ole kaugeltki lollikindel viis maksimaalseid kahjumeid prognoosida. Aastad finantsturgudel on mind veennud vaid selles, et sõnadel „kindel“ ja „garanteeritud“ pole börsidel kohta.

Riski ja tootluse analüüs

Juba 1950. aastatel näitas Harry M. Markowitz, et portfelli riski ja tootluse suhet on erinevaid investeeringuid kombineerides võimalik parandada. Tema põhireegel on see, et kunagi ei tohi kõike ühele kaardile panna. Erialaterminites nimetatakse seda efekti diversifeerimiseks ehk hajutamiseks. Markowitzi teooria keskmes on erinevate investeeringute vaheline seos.

Investorid peaksid oma portfelli koostamisel püüdma alati saavutada vähima võimaliku riski juures võimalikult suurt tootlust. Investeeringute hajutamine eri turgude ja varaklasside vahel suurendab atraktiivse tootluse tõenäosust ja vähendab ühtlasi riske. Üksikute positsioonide hindamine pole nii oluline kui kõigi positsioonide ühine hindamine. Oluline on vaadata portfelli tervikuna.

Allikas: Danske Bank

Vahe 9000 eurot

Seda suurem oli üllatus nüüd, mil selgus, et kui oleksin võtnud mullu arvesse Danske tarkvaralahenduse abil tehtud matemaatilist analüüsi ja analüütikute koostatud soovitusi, teeninuks minu portfell (vaba raha hulka arvestamata – toim) aastaga 15% tootlust ehk tubli 5% rohkem, kui ma oma peaga mullu ütlemata nigelalt esinenud turgudelt välja suutsin võluda!

Nõnda oleksin võinud muretult soovitusi järgida ning soodsalt näiteks Hurghadasse puhkama sõita. Aasta lõpuks kasvanuks minu kontoseis 27 119 euro võrra ehk pea 9000 euro jagu minu portfelli tegelikust tootlusest rohkem. Kui siia juurde arvestada portfelli haldamisele kulunud aeg, on vahe seda muljetavaldavam.

Samas peitub lühiajalistes tulemustes tubli annus juhuslikkust ning kahtlemata võib mõnel teisel ajavahemikul pilt olla praegusele risti vastupidine. See on ka põhjus, miks suhtun hoolimata Danske mullusele edule ka praegu kõigisse soovitustesse kriitiliselt.

Mida soovitati?

Mis väärt nõu nii mullu kui tunamullu arvutiprogrammi abil minu portfelli analüüsinud Danske säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov mulle siis ikkagi vahendas? Kõigepealt soovitati maha müüa iga viimne kui Šveitsi tööstusrobotite ja võrguühenduste tootja ABB aktsia, kodumaise kasiinokontserni Olympic Entertainment Groupi aktsia ning vasekaevandaja Southern Copperi aktsia.

Samuti soovitati oluliselt vähendada osalust Briti suurimas luksustoodete müüjas Burberrys, kahandada ligemale viis korda osalust Norra lõhekasvatajas Leroy Seafoodis ning kärpida üle kuue korra osalust aastatega portfelli raudvaraks kujunenud Microsoftis.

Senistest aktsiatest soovitati juurde soetada Apple'i ja Apranga aktsiaid ja täielike uustulnukatena pakuti portfelli pea 4000 maailma suurima insuliinitootja Novo Nordiski aktsiat (29% osakaaluga saanuks sellest ka portfelli suurim rahapaigutus), enam kui paarsada Šveitsi ravimifirma Roche Holdingu osakut ja 22,6% portfellist soovitati paigutada spordirõivaste tootja Nike’i aktsiatesse.

Portfelli riskitase

Portfelli riski kirjeldab kõikumisvahemik ehk teisisõnu hinnakõvera regulaarsus või ebaregulaarsus. Samuti kasutatakse portfelli riski kirjeldamiseks selles kontekstis sageli terminit „volatiilsus“. Tootlus kirjeldab väärtuse muutumist ning kajastab ka dividende ja muid jaotisi. Kummagi hinnatava mõõtme puhul arvutatakse välja keskväärtus.

Näitajat, millega väljendatakse riski ja tootluse suhet, nimetatakse Sharpe’i suhtarvuks. Arvesse võetakse kehtivat hoiuste intressimäära, st võimalust saada tootlust riskivabalt. Mida suurem on portfelli Sharpe’i suhtarv, seda parem on ka riski ja tootluse suhtarv.

Allikas: Danske Bank

Kuidas käitusin mina?

Mina panin soovitused küll kõrva taha, kuid ühtki neist ellu ei viinud. Veebruari alguses tegin rahaks küll Southern Copperi aktsiad, kuid seda eeskätt vase hinna languse tõttu maailmaturul. Tagatipuks oli positsioon mul juba mitut aastat vee all olnud ja paranemise märke ei paistnud kuskilt. Augustis müüsin ka ABB ja Burberry aktsiad, kuid siin andis otsustava tõuke hoopis Hiina jüaani devalveerimisest alguse saanud börsipaanika.

Tõsi, ka Olympicu müüki olen ikka ja jälle kaalunud, sest positsioon piltlikult öeldes juba mõnda aega ei ela ega sure, kuid vähemalt seni on börsifirma tegevjuht Madis Jääger suutnud mind keelitada müügiorderi sisse andmisega viivitama.

Vastupidiselt Danske soovitustele ei vähendanud ma grammivõrdki osalust ka Microsoftis ning ehkki Leroyst võtsin korra küll kasumit, siis hiljem hoopis suurendasin oma positsiooni. Enda kiituseks tuleb öelda, et siin olin oluliselt läbinägelikum kui Danske analüütikud ja Nobeli majanduspreemiaga pärjatud Harry M. Markowitzi portfelliteoorial põhinev arvutiprogramm. Nimelt olid just Microsoft ja Leroy mullu minu portfellis ülekaalukalt parima esituse teinud aktsiad. Ilma nendeta lõpetanuksin aasta kahjumis.

Küll tulnuks tõsisemalt võtta soovitust osta Nike’i ja Novo Nordiski aktsiaid – mõlemad tõusid mullu üle 40%! Samuti polnud sugugi halb mõte osta Roche Holdingu aktsiat, mis kerkis samuti aastaga enam kui 10% võrra.

Mida soovitab Danske praegu?

Praegu hindab Danske matemaatilisele analüüsile tuginedes minu portfelli riskitaset võrreldes turu üldise tootlusega keskmiseks. Nii nagu mullugi, jätsin ka tänavu täitmata Euroopa Liidu MiFID direktiivis nõutud küsimustiku, millega pannakse paika kliendi riskivahemik – et mul on pensionini veel ligi 15 aastat minna, siis on minu tootluse- ja riskivahemik jätkuvalt võimalikest kõrgeim ehk MiFID 9.

Milline oleks siis minu puhul võimalikult efektiivne portfell ehk aktsiate ideaalne paigutus juhul, kui ma ei soovi tootluses järeleandmisi teha ega senisest oluliselt suuremale riskile minna?

Värskete soovituste tulemusena kerkiks minu portfelli oodatav Sharpe’i suhtarv 0,11 võrra 0,53-le ning riski-tulu suhe paraneks veidi. Et vähemalt teoreetiliselt paremat tulemust saavutada, peaksin Danske soovituste järgi ostma juurde Apple’i aktsiaid ning suurendama tehnoloogiahiiu osakaalu portfellis senise 12% pealt 15% peale. Samuti peaksin juurde ostma hea hulga Tallinna Vee aktsiaid.

Kas vallandada Buffett?

Seejärel tuleks vähendada paari protsendi võrra Leedu rõivamüüja Apranga osakaalu ning müüa maha kõik mullu märtsis soetatud 110 Berkshire Hathaway aktsiat. Kui uskuda, et Danske analüütikute soovitused tänavugi täppi lähevad, siis peaksin portfelli soetama taas Burberry aktsiaid ning täielike uustulnukatena soovitatakse osta Frankfurdi börsil noteeritud rehvitootja Continentali ning Kopenhaageni börsil listitud üleilmse transpordi- ja logistikateenuste pakkuja DSV aktsiaid. Sealtsamast Kopenhaageni börsinimekirjast soovitatakse osta ka suur ports kindlustusseltsi Tryg aktsiaid.

Lisaks eelnimetatutele soovitatakse endiselt soetada paari protsendi jagu Nike’i aktsiaid ning jätkuvalt kuulub Danske sümpaatia ka Roche Holdingule, mis võiks nende rehkenduste järgi moodustada ideaaljuhul pea neljandiku minu portfellist. Uus tulija ookeani tagant võiks panga hinnangul olla aga maailma suurim kohvikukett Starbucks.

Paraku ei ole ostmist ilma müügita. Nõnda soovitatakse pikema jututa maha müüa kõik Tallinki, Statoili, Olympicu, Microsofti, Leroy ja Berkshire Hathaway osakud. Armu ei antaks ka iShares STOXX Europe 600 ETFile.

 

Unknown body type: x-im/content-part infopank

Ehkki Danske müügisoovitusi ma vähemalt esialgu kuulda ei võta, sest fundamentaalselt paistavad need ettevõtted mulle endiselt paljutõotavad, siis nii mõnigi panga aktsiasoovitus on mul juba mõnda aega osturadaril olnud. Ei eita, et arvestades mulluseid tulemusi, lisab see veidi enesekindlust, et peagi taas kontot tuulutada.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum