Osta tasub lootusetuid aktsiaid

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 23. märts 2016 kell 6:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osta tasub lootusetuid aktsiaid
Lootusetuna paistvad aktsiad võivad tähendada head teenimisvõimalust.Foto: EPA
Äripäev koostas sügisel Bloombergi abil nimekirja Euroopa ja USA suurima ja väikseima tõusupotentsiaaliga aktsiatest. Ligi pool aastat pärast nimekirja avaldamist on tulemused üllatavad.
Nimelt teenisid vähemalt seni kõige paremat tootlust need investorid, kes talitasid risti vastupidi analüütikute hinnasihtidele. Selleks tulnuks lihtsalt panustada neile USA suurimaid börsifirmasid koondava S&P 500 ja Euroopa suurimaid ettevõtteid koondava Stoxx 600 aktsiaindeksi aktsiatele, mille väljavaateid hindasid analüütikud tol hetkel kõige nirumaks.
Kõige nutusemate väljavaadetega USA ja Euroopa aktsiatele panustades õnnestunuks tänaseks kordades edestada ka mõlema turu keskmist tootlust. Tegemist on ettevõtetega, millele Bloombergi koondatud aktsiat katvate analüütikute hinnangute keskmise põhjal oodati järgmise 12 kuu jooksul kõige suuremat langust.
Suur potentsiaal tähendas kaotust
Seevastu need, kes otsustasid investeerida kõige suurema tõusupotentsiaaliga aktsiatesse, on nii Euroopas kui USAs raha kaotanud. Tõsi, kui USA aktsiate puhul jäänuks suurima tõusupotentsiaaliga aktsiatesse raha paigutanud investor pikalt maha ka indeksi tootlusele, siis Euroopas olnuks langus turu keskmisest siiski oluliselt väiksem.
Juhul, kui investor hajutanuks oktoobris kogu oma aktsiaportfelli võrdselt 10 S&P 500 indeksi suurima tõusupotentsiaaliga aktsia vahel, oleks tema portfell praeguseks langenud 13,2% võrra. Rakendanuks ta sama strateegiat 10 enimpõlatud aktsiaga, oleks ta teeninud 4,6% tootlust.
Kõik oma investeeringud Stoxx Europe 600 indeksi suurima tõusupotentsiaaliga aktsiate vahel võrdselt hajutanud investor oleks praeguseks kaotanud 0,66% oma varast. Sel ajal vaataks indeksi väikseima tõusupotentsiaaliga aktsiatele panustanule vastu 3,7% suurune tootlus.
Stoxx 600 indeks on alates sügisest, mil Äripäev nimekirja avaldas, langenud 6,6% võrra ning S&P 500 indeksi aktsiad võitnud napid 0,8%.
Väikeinvestorit tulemused ei üllatanud
Väikeinvestor ja investorite käitumist teaduslikult uurinud TTÜ finantsökonoomika doktorant Kristjan Liivamägi kinnitas, et tema jaoks olid Äripäeva eksperimendi tulemused ootuspärased. Põhjus, miks analüütikute ostusoovituse saanud aktsiate tootlused jäävad alla nii turu keskmisele tootlusele kui analüütikute mittesoositud aktsiatele, peitub tema sõnul investorite emotsioonides ja ootustes nendele aktsiatele. Nimelt on analüütikute soositud aktsiate hinnad tänu investorite optimismile tõusnud üle oma fundamentaalse väärtuse.
„Kuna nende aktsiate suhtes on investorite ja analüütikute ootused väga kõrged, siis ettevõtte avaldatud keskpärased tulemused mõjuvad aktsiahinna liikumisele pigem negatiivselt,“ põhjendas Liivamägi. „Vastupidist efekti võib täheldada analüütikute mittesoositud aktsiate puhul. Nende aktsiate suhtes on investorite meelestatus ülemäära negatiivne ning selle tulemusena on aktsia hind müüdud alla tema fundamentaalset väärtust. Kui antud ettevõtted avaldavad mõne positiivse uudise, siis aktsia hind tõuseb suhteliselt palju, kuna ootused selle aktsia suhtes olid väga madalad.“
Väikeinvestor meenutas, et sarnast emotsioonidest tingitud üle- ja alareageeringut aktsiaturul võis täheldada mõni aasta tagasi Hiina börsil – 2014. aasta keskpaigast 2,5kordistus Hiina aktsiaturu indeks ühe aastaga.
„Investorite meelestatus aktsiaturu suhtes oli väga positiivne ning ettevõtte fundamentaalsed väärtused jäid selle optimismi taustal tahaplaanile,“ selgitas Liivamägi. „Tänaseks on Hiina börsiindeks langenud sellest tasemest üle 40% ning taas on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ettevõtete fundamentaalsele väärtusele.“
Teadusuuringud kinnitavad Äripäeva tulemusi
Sel teemal on tehtud mitmeid empiirilisi uuringuid ning üks tuntumaid on Werner F. M. De Bondt`i ja Richard Thaler`i teadusartikkel „Does the Stock Market Overreact?“. Selles teadusartiklis koostavad nad kaks aktsiaportfelli – „võitjate“ portfell (koosneb aktsiatest, mis on eelnevalt palju tõusnud ning mille suhtes on investorite ootused kõrged) ning „kaotajate“ portfell (koosneb aktsiatest, mille hinnad on eelnevalt palju kukkunud ning mille osas on investorite meelestatus negatiivne).
Nad näitavad, et järgneval 36kuulisel perioodil teenib „kaotajate“ portfell „võitjate“ portfellist üle 25% suuremat tootlust. Põhjenduseks toovad nad investorite liigse optimismi, mis viib aktsiate turuväärtused oluliselt kõrgemale tasemele nende fundamentaalsest väärtusest. Kuigi lühiajaliselt võib turg olla ebaefektiivne, siis pikal perioodil see efekt kaob ning fundamentaalsed väärtused määravad aktsiahinna edasise liikumise. Sarnastele tulemustele on jõudnud oma teadustöös ka Daniel, Hirshleifer ja Subrahmanyam (1998), Poterba ja Summers (1988) ja Cutler, Poterba ja Summers (1991).
Allikas: Kristjan Liivamägi
Kodubörs pole erand
Liivamäe sõnul valib ta oma portfelli aktsiaid enda koostatud fundamentaalanalüüsi põhjal ning üldjuhul analüütikute soovitusi ei jälgi. Seda enam, et tema kaasdoktorant ja Swedbanki finantsanalüütik Tarvo Vaarmets on kirjutanud magistritöö „Eesti aktsiaanalüütikute prognooside täpsus ja seda mõjutavad tegurid“ ning jõudnud järeldusele, et ka siinsed analüütikud kipuvad oma aktsiaprognoosides olema ettevõtte müügikäibe ja kasumi koha pealt liigselt optimistlikud.
„Aktsiaanalüütikud, nagu me kõik, on inimesed ning nende analüüsides esineb samuti käitumuslikke kõrvalkaldeid, mis võivad kaasa tuua liigselt optimistlike hinnanguid ettevõtte väärtusele,“ tõdes Liivamägi. „Seega peaks iga investor aktsiaid soetades tegema analüüsi ise, mitte toetuma teiste soovitustele.“
Ka LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul suhtub ta ise üsna skeptiliselt ainult ostu- ja müügireitingutesse ning hinnasihtidesse. Sestap vaataks ta enda kinnitusel pigem kogu analüüsi tervikuna ning uuriks rohkem seal peituvaid numbreid.
LHV: arvestada tuleb närvilist turuolukorda
Ta leidis sarnaselt Liivamäele, et lootusetud aktsiad võivad turu langusperioodidel sattuda tugevama müügisurve alla ja ka analüütikud võivad vaadelda kehvade tulemustega ettevõtte tulevikku mustemates toonides. Kui aga tegelikkus kujuneb pehmemaks ning ka turulangus peatub ja asendub tõusuga, siis sellisel murdehetkel lähebki enamasti paremini rohkem allamüüdud ja analüütikute põlu all olnud ettevõtete aktsiatel.
Siiski ei pruugi Äripäeva tulemused olla Vallikivi hinnangul 100%line tõestus analüütikute ebapädevusele. „Mind teeb natuke ettevaatlikuks julge lähenemine ajaperioodile – kui tõusupotentsiaal oli analüütikutel määratud 12 kuu ootuses, siis reaalselt on ju möödunud vaid 6 kuud,“ nentis ta. „Lisaks tuleb arvestada ka pool aastat tagasi valitsenud üsna närvilist turuolukorda.“
Ta selgitas, et analüütikud teevad kokkuvõtteid ja soovitusi kvartalitulemuste põhjal ning turu võbinatele reageeritakse teatava hilinemisega. „Seega ühest küljest võiks justkui tõesti üllatuda analüütikute nn möödapanekute üle, kuid teisalt tuleks siiski vaadata pikemat ajaperioodi, mis võiks alata ka ehk veidi stabiilsemast keskkonnast,“ ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum