Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

7 asja, mida peaksid raha kohta teadma

Raha.Foto: EPA

Raha meeldib meile kõigile. Ometigi ei ole hea, kui su pangakontol on seda liiga palju. Lisaks sellele on tegemist halva investeeringuga, kirjutab Merriman Wealth Managementi asutaja Paul Merriman.

Järgnevalt avaldame kärbitud mahus Paul Merrimani arvamusartikli, mis ilmus portaalis MarketWatch.Kõigile meeldib raha ja kunagi ei ole seda liiga palju. Diskussiooni võiks alustada aga eeldusega, et sularaha ei ole hea investeering. See ei aita sinu rikkust kasvatada ning inflatsiooni tõttu on peaaegu garanteeritud, et sa hoopis kaotad raha.

Selleks, et teemast paremini aru saada, on allpool välja toodud seitse huvitavat aspekti raha kohta.

1. Sularaha on nagu hea toit. See paneb meid hästi tundma ja suurendab tajutavat turvalisust. Vahel annab see meile õiguse ärplemiseks. Näiteks võib tuua 2008. aasta, mil osad investorid olid piisavalt õnnega koos, et suur osa nende varadest oli rahas. Samal ajal kaotasid nende sõbrad 20-40 protsenti oma investeeringutest.

Samas võib öeda, et kui sa müüsid 2008. või 2009. aastal oma aktsiad, siis sa ei teinud siiski head tehingut. Ma soovitan kasutada tehnikat, mille järgi sa ostad iga teatud aja tagant konkreetse raha eest aktsiaid, vaatamata sellele, millised on aktsiahinnad. Sellega väldid olukorda, kus ostad aktsiaid kõrgel ja müüd madalal.

2. Vahepeal on sularaha hoidmine hea investeering. Umbes pool minu portfellist on investeeritud nii, et kasutan turu ajastamiseks erinevaid süsteeme.

Kui süsteem ütleb, et aeg on aktsiatest loobuda, siis on raha väga turvaline ja sobiv koht, kus olla. Kui süsteem annab märku, et aeg on aktsiatesse siseneda, siis investeerin selle uuesti.

Teisalt olen ma veendunud, et selline strateegia sobib vähem kui ühele protsendile investoritest. Turu ajastamine on väga raske töö ning vähesed saavad sellega hakkama. Tavaliselt on vaja professionaalide abi.

3. Suurimad rahaarmastajad on tavaliselt investeerimises liiga pelglikud. Mida see tähendab? Nad ei ole nõus võtma isegi suhteliselt väikest riski, mis tähendaks, et 20-30 protsenti nende portfellist läheks aktsiatesse. Sellised inimesed ei suuda aktsiaturge enda kasuks tööle panna. Nende lühiajaline mugavus tuleb pikaajalise mugavuse arvelt. Aktsiaturgude tõusu tõttu jääb neil palju raha teenimata.

4. Pikaajaliselt on raha väga halb investeering. Aastakümnete jooksul rahas istumine on kõige riskantsem strateegia ja sa kaotad tõenäoliselt raha. Raha on pikaajaliselt halvem kui ükskõik milline varaklass. Viimase 40 aastaga on 1 miljoni dollari ostujõud langenud inflatsiooni tõttu 236 000 dollarini.

Samal ajal on USA riigivõlakirjade ostujõud tõusnud iga aasta 1,1 protsendi võrra. See on tunduvalt parem tulemus kui rahal. Tõsi, tegemist ei ole siiski piisava tootlusega, et pensioniks korralik summa kokku koguda.

5. Raha ei anna passiivset sissetulekut ning kaotab väärtust. Kas sellest on mõtet hädaabifondi moodustada? Kui ma olin investeerimisnõustaja, siis ma soovitasin inimestel hädaabifondi raha hoida fondides, mis on likviidsed ja kust saab raha vajadusel kiiresti kätte.

Morgningstari andmetel on Vanguardi Short Term Investment Grade Bond Fund andnud viimase 15 aasta jooksul keskmiselt 3,7protsendilist tootlust. Tõsi, tegemist ei ole riskivaba investeeringuga. Näiteks 2008. aastal kaotas fond 4,7 protsenti. Teisalt kallines fond 2009. aastal 14 protsenti (tõenäoliselt sellist tootlust enam ei näe). 2013. aastal tõusis fond 1 protsendi võrra, mis minu arust on veidi normaalsem tootlus.

Hädaabifond võib seista aastaid ilma, et sa peaksid sealt raha võtma. Seega on mõtekas ka see raha investeerida. Tuleks aga meeles pidada, et vara peab olema madala riskiga (näiteks Vanguardi võlakirjafondid) ja likviidne.

6. Kui sul on piisavalt rahareserve, võid endale laenu anda. See tähendab, et sa võid kasutada häaabifondi laenude võtmiseks. Allpool on toodud ka näide.

Oletame, et sinu hädaabifondis on piisavalt raha ning sa paned iga kuu ka investeerimiseks näiteks 200 eurot kõrvale. Võid teha nii, et laenad terve aasta säästud (2400 eurot) hädaabifondist, investeerid selle aasta alguses ning hakkad hädaabifondi raha tagasi maksma, mida muidu oleksid investeerinud. See annab sulle võimaluse raha varem investeerida, mis suurendab potentsiaalset tootlust.

7. Liigne raha võib sinu kulutamist suurendada. Osad inimesed hakkavad suure rahahunniku otsas istudes rohkem kulutama. Kui see on sinu jaoks probleem, siis sa ei peaks hoidma oma pangakontol üle kuue või isegi kolme kuu eelarvet. Võid üleliigse raha panna hoopis tähtajalisele hoiusele või kogumiskontole, kust on raha raskem kätte saada.

Kui sa annad oma lapsele või lapselapsele elamisraha, siis tee seda lühemate perioodide tagant. Ära anna talle terve aasta summat korraga kätte, vaid kanna iga kuu sama summa.