Kas analüütikute madalad prognoosid on sohimäng?

Artikkel

- Börsiuudised
- Fredy-Edwin Esse
- 17. august 2016 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas analüütikute madalad prognoosid on sohimäng?
Goldman Sachs on üks firmadest, mis üritab analüütikute prognoose suunata.Foto: EPA
Kes vähegi aktsiaturge jälgib, kuuleb pidevalt, kuidas firma A või ettevõte B ületas analüütikute keskmist käibe- või kasumiprognoosi. Väga harva kuuleme, kuidas firma jäi ootustele alla. Miks on nii, et analüütikute prognoosid on pidevalt tegelikkusest väiksemad?
“See on sohimäng,” ütles intervjuus Wall Street Journalile meediamogul ja reisifirma Expedia nõukogu esimees Barry Diller. Tema sõnul teevad analüütikud ning börsifirmade investorsuhete töötajad koostööd, et hoida prognoose madalal.
Diller esindab sel teemal kahtlemata üht äärmust. Kui aga hakata vaatama andmeid, siis pole tema tugevad väljaütlemised kindlasti päris põhjendamatud, ning küünilisemad meist võivad temaga isegi nõustuda.
Umbes 75% Standard & Poor’s 500 indeksisse kuuluvatest ettevõtetest täidavad või ületavad kvartalist kvartalisse analüütikute keskmisi kasumiprognoose. Seda nii majandustõusude kui languste ajal.
USAs on ettevõtetel seadusega keelatud edastada valikuliselt mitteavalikku infot valitud osapooltele, kuid see ei keela eravestlusi, mille käigus võivad firmad analüütikutele anda n-ö abistava suuna.
Ettevõtted saadavad neid “signaale” isegi siis, kui firma põhinäitajad pole muutunud. Tihti jagatakse signaale vaid piiratud analüütikuteringile, mis annab neile ja nende klientidele võimaliku ebaausa eelise.
Tänapäeval tuttav majandustulemuste avalikustamine ning analüütikute kvartaalsed prognoosid said alguse 1970ndatel, kui USAs hakkas valitsus nõudma börsifirmadelt kvartaalseid finantsaruandeid.
1976. aastal alustas maaklerfirma Lynch, Jones & Ryan koguma analüütikute kasumiprognoose ning arvestama, millised firmad jäid ootustele alla või ületasid neid.
Prognoose alandatakse enne tulemusi
Miks ettevõtted seda üldse teevad? Aktsiaturud on olemuselt ettevaatavad ning analüütikute peamisi ülesandeid on pakkuda klientidele kasumi- ja käibeprognoose ning hinnasihte ja -soovitusi. Nende põhjal või neile toetudes langetavad investorid otsuseid, ja see kõik mõjutab aktsia hinda. Üsna tavaline on olukord, kus mainekas analüütik langetas või tõstis firma prognoosi ja soovitust, millele aktsia reageeris vastavalt languse või tõusuga.
Seetõttu on ettevõttele väga oluline, et majandustulemusi avalikustades suudetaks analüütikute prognoose lüüa, sest suure tõenäosusega kaasneb sellega firma aktsia kallinemine. The Wall Street Journali uuringust selgus, et analüütikute kasumiprognoosid üldjuhul langevad pärast kvartali lõppu. See võib muuta ettevõtte jaoks üsnagi piinliku ja kahjuliku allajäämise võidukaks ja tulutoovaks prognoosi ületamiseks.
Uuringust selgus ka, et alates 2013. aasta algusest kuni selle aasta teise kvartalini oleksid S&P 500 ettevõtted ligi 2000 korral jäänud kasumiprognoosile alla, kui analüütikud poleks viimase 40 päeva jooksul enne tulemuste avalikustamist oma prognoose alandanud.
Veerandil juhtudest suutsid firmad tänu langetatud prognoosidele isegi ootusi lüüa. Ometi on vastupidine peaaegu täielikult välistatud. Vaid 1% juhtudest jäid ettevõtted kasumiprognoosile alla - ehk analüütikud korrigeerivad prognoose enamasti alla, et firmad suudaksid ootusi lüüa, ning peaaegu mitte kunagi üles.
Deutsche Banki andmetest selgub, et aastatel 2011 kuni 2015 suutsid S&P 500 firmad lüüa aktsia kohta kasumiprognoosi keskmiselt 3,3%ga. See tulenes aga peaasjalikult faktist, et enne tulemusi alandasid analüütikud prognoose keskmiselt 4%.
Ettevõtetel on erinevad moodused, kuidas analüütikuid mõjutada. Investorsuhete töötajad võrdlevad vahel mõne analüütiku prognoosi kellegi teise omaga. Teinekord rõhutavad näiteks tegevjuhid oma kõnes või intervjuus mõnda konkreetset lauset, mis peaks andma vihje, kummas suunas asjad liiguvad.
Analüütikute olukord keeruline
Analüütikutel on samuti keeruline, sest kui nad prognoose ei muuda ja seetõttu panevad pikalt mööda, võivad nad kaotada tõsiseltvõetavuse või kahjustada oma mainet. Ettevõtte juhtkonna suhtumine sellesse konkreetsesse analüütikusse võib samuti halveneda, mistõttu ta ei saa enam samal määral infot. Seetõttu võtavad paljud investorsuhetest tulnud kõne vastu.
Samas on analüütikuid ja firmasid, kes meelega ei suhtle teise osapoolega pärast kvartali lõppu. Üks näide on Johnson & Johnson, kes ei vasta analüütikute kõnedele kvartali lõpu ja tulemuste avalikustamise vahelisel ajal, kuigi investorsuhete osakond võib vastata faktipõhistele küsimustele e-maili teel.
Kahjuks on vastupidiseid näiteid rohkem. Sel kevadel üritasid analüütikud sotti saada, kuidas Goldman Sachs Group sai esimese kvartali keerulistes oludes hakkama. Märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani alandas 16 analüütikut Goldmani kasumi prognoosi keskmiselt 41% ning kui firma tuli 19. aprillil tulemustega lagedale, õnnestus Goldmanil näidata prognoositust 10% suuremat kasumit. Aktsia tõusis seepeale 2,3%.
Selline paaritumistants, mis on tuttav pigem mõnest National Geographicu loodusdokumentaalist, käib pärast iga kvartali lõppu ning selle lõppu pole niipea näha. Ettevõtted ei taha prognoosidele alla jääda ning analüütikud üritavad alati võimalikult täpseid numbreid prognoosida.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Börs
Hetkel kuum