Ministrid panustavad aktsiate asemel kinnisvarasse
Kui eelmisel aastal nägime rohkelt uusi investoreid, kes soetasid väärtpabereid nii Balti börsil kui ka laias maailmas, siis riigivalitsejate üle taoline börsivaimustus võimust ei võtnud. Selle asemel on suured rahad mängus kinnisvaras.
Keskerakondlasest kultuuriminister Tiit Terik (paremalt teine) on üks vähestest ministritest, kes on vaadanud aktsiate poole. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (ülevalt paremal) ja riigikogu ning Keskerakonna esimees Jüri Ratas aga on rohkem kinnisvarausku.
Foto: Liis Treimann
31. maiga esitasid oma majandushuvide deklaratsioonid kõik valitsuse liikmed. Selgub, et vaid üksikutel ministritel on aktsiapositsioonid, samas inflatsiooni vastu võitlemiseks sobilikke varasid jagub siiski rohkematele.
Vaid pea kolmandik riigikogu liikmetest investeerib aktsiatesse. Üksikute investeerimishuntide arvates on vaidlus peretoetuse tõstmise ümber ilmestanud, kui vähe leidub parlamendis rahatarkust.
Riigikogu liikme ja investori Toomas Kivimägi jaoks olid Tallinna Kaubamaja tulemused väga tugevad. Ta ootab ka järgmiseks kvartaliks häid tulemusi, sest koroonakriisi ajal kogutud säästude ja pensionirahade kulutamine jätkub ka aasta lõpus.
Riigikogu liige ja investor Toomas Kivimägi tõi Äripäeva raadio hommikuprogrammis välja neli ideed Balti aktsiaturgudelt, kuhu paigutada 100 000 eurot.
Poliitikud investeerivad Tallinna börsile küll, kuid äriühingute kaudu, sest nii on soodsam, kirjutab riigikogu liige ja investor Toomas Kivimägi (Reformierakond) ja lubab riigikogu liikmena edasi võidelda väikeinvestori topeltmaksustamise vastu aktsiate pärimisel.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.