Häirenuputeenus päästab – seitse aastat üle Eesti

Häirenupp on kõige lihtsam abivahend. Üldjuhul on selle kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes kannab kodus ja kodu lähistel viibides randmel või kaelas veekindlat kellataolist häirenuppu. Õnnetuse korral – olgu see kukkumine, terviserike või kasvõi tulekahju – vajutab hätta sattunu punast nuppu. Seejärel helistab spetsiaalne käed-vaba hoolekandetelefon, mis on paigutatud inimese koju, Medi kõnekeskuse operaatorile. Temaga selgitatakse välja, missugust abi läheb vaja. Operaator saadab vajadusel kohale hoolealuse usaldusisiku: kas lähisugulase, naabri, sotsiaaltöötaja, kriitilisemal juhul ka kiirabi või päästeameti. Häirenupu eesmärk ja suurim kasu ongi kohene teavitamine abivajadusest ning välise abi kiire saabumine. Paljudel juhtudel ongi abi saamise kiirus kriitiline, et kahandada õnnetusest tekkida võivaid tagajärgi. Medi on aastatega lahendanud üle sadu juhtumeid, kus ilma häirenuputa oleks hädasolija jäänud mitmeid tunde või lausa ööpäevi oma kodus abita. Häirenupuga saabub abi tavaliselt vähem kui tunniga, kuid ilma võib abi ootama jäädagi.

Moodsal häirenupul on lisaks nupu vajutamise võimalusele ka kukkumisanduri funktsioon. Kukkumisandur algatab tugeva põrutuse korral häirekõne automaatselt juhul, kui inimene pärast kukkumist enam ei liiguta. Nii saab info võimalikust õnnetusest hoolealuse abilistele edastatud kasvõi meelemärkuse kaotusega lõppenud kukkumise järel.

Võrreldes populaarse mobiiltelefoniga on häirenupul märkimisväärseid eeliseid. Häirenupp on alati randmel, samas kui telefon kipub eakal kodus ikka kindlas kohas paiknema. Häirenupp on täiesti veekindel, sellega võib ka duši all käia, kus on libe ja kukkumisoht veelgi suurem. Samuti ei saa häirenupp vajalikul hetkel tühjaks, sest patarei kestab aastaid. Medil on seitsme aasta jooksul korduvalt ette tulnud olukordi, kus mobiil on küll inimesel olemas, ent ta ei suuda seda ohuolukorras käsitleda. Häirenupul on vaja vaid üht nuppu vajutada või teeb sellegi ära kukkumisandur. Häirenupu vajutus on palju lihtsam ja mugavam kui telefoni käsitlemine, eriti ärevas ohuolukorras, kus isegi noortel ei tule numbrid meelde.