Et naftaeksportijana on riigi majanduse käekäik otseselt seotud musta kulla hinna liikumisega, siis ei olegi palju imestada, et teist aastat järjest
leiab Venezuela majanduse Bloombergi koostatud viletsusindeksi tipust. Mullu tõusis riigis inflatsioon keskmiselt 98,3% aastas ja töötuse määr 6,8%. Tänavused prognoosid viitavad, et hullem seisab sealse majanduse jaoks alles ees.
Kui pilt Venezuela majandusele viib tuju ära, siis pikka pidu ei julge ma ennustada ka börsiedetabeli teisele ja kolmandale kohale – Kasahstanile ja Peruule. Viimastel kuudel on Kasahstani keskpank püüdnud sealset börsi küll liberaliseerida ja välisinvestorite jaoks atraktiivsemaks muuta, kuid minu jaoks jääb sealne börs vaatamata võimude jõupingutustele endiselt kaugeks. Samuti on Kasahstan ja Peruu haavatavad, kui toorainete hinnad peaksid edasi langema.
Veebruarikuu parimate börside edetabelis torkab mulle silma veel Brasiilia ja Venemaa börs, mis tõusid aasta kõige lühemal kuul vastavalt 7,9% ja 6,4%. Alles sügisel
käisin isegi Brasiilia börsil maad kuulamas ning ka Venemaale investeerimist olen oma julgemates mõtetes juba pikka aega vaaginud.
Seni olen arvanud, et aktsiainvestorina neisse riikidesse sisenemiseks on liiga vara, kuid viimase aja järsk börsitõus võib viidata, et parim aeg riikide comeback’ile panustamiseks võib olla juba maha magatud. Brasiilia börs on märkamatult kerkinud kahe kuu tippu ning Vene dollaripõhine RTS börsiindeks on jaanuari põhjast rallinud eurodes mõõdetult enam kui 25%.
Aktsiate hinnatasemed on Brasiilias ja Venemaal endiselt soodsad ja kindlasti võivad spekulandid mõlemalt turult leida jätkuvalt häid teenimisvõimalusi. Esialgu mina nende hulka ei kuulu. Pole otseselt ka põhjust, sest minu jaoks märksa kodusem Tallinna börs oli maailma börside pingerivis 5,4% suuruse tootlusega eelmisel kuul auväärsel 11. kohal ja on esinenud tänavu paremini kui USA ja Euroopa suuremad börsid.