Äripäev • 31. august 2015
Jaga lugu:

Oravad peavad võtma vastutuse

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Riigiettevõtte Tallinna Sadam miljonite eurodega mõõdetav altkäemaksuskandaal eeldab Reformierakonnalt selge poliitilise vastutuse võtmist. Sadama nõukogu tagasiastumine on samm õiges suunas.

Kui reformierakondlasest majandusminister Kristen Michal soovib Tallinna Sadama Augeiase tallid puhtaks rookida ja tagada, et sadama juhtide põhjustatud julgeolekuoht, räige korruptsioon ja avalik häbi ei korduks ei selles ega üheski teises riigiettevõttes, tuleks nii sadama kui ka teiste riigiettevõtete juhtimine depolitiseerida.

Seda seisukohta on Äripäev kaitsnud läbi aegade, nagu ka soovitust erastada võimalikult suur hulk riigiettevõtteid. Juhul kui sadama nõukokku maanduvad uued reformierakondlased, kelle rinnaesine veel plekitu, jääb poliitilise korruptsiooni oht riigiettevõtetes endiselt püsima.

Kaitsepolitseil kulus Tallinna Sadama korruptsioonikaasuse avalikustamisküpseks saamiseni neli aastat. Teadmine, et alates 2011. aastast on kapol volitused uurida kuritegusid riigifirmades, ei ole äsjase skandaali valguses kaugeltki nähtavasti küllaldane, et seaduserikkumisi ära hoida. Korruptsiooni vähendamiseks riigiettevõtetes ei ole peale nende juhtimise depolitiseerimise paremat rohtu.

Jäme ots oravate käes

Tallinna Sadam on Reformierakonna kontrolli all olnud pikki aastaid. Prokuratuuri otsusega vahi alla võetud Ain Kaljurand on küll parteitu, seevastu miljonitesse eurodesse ulatuva altkäemaksukahtluse saanud Allan Kiil on Reformierakonna liige olnud alates 2003. aastast.

Enne seda, kui nõukogu juhiks sai reformierakondlane Remo Holsmer, juhtis seda suurettevõtja, parteis suure sõnaõigusega reformierakondlane Neinar Seli, kelle ringkonnakogus tänavu kevadel olümpiakomiteele tehtud annetuse asjus süüdi mõistis tahtlikus ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises. Seli teatas sadama nõukogu esimehe kohalt taandumisest alles pärast süüdimõistvat kohtuotsust.

Tallinna Sadama väljavahetamisele mineva nõukogu staažikas liige on Kalev Lillo, keda Äripäev on iseloomustanud kui Reformierakonna reha. Avalikkuse teadvusse on avalikkuses vähekommunikatiivse Lillo nimi salvestunud Reformierakonna musta raha skandaali ajast, mille üks võtmetegelasi ta oli koos praeguse majandusministri Kristen Michaliga. Prokuratuur lõpetas kriminaalasja otseste tõendite puudumise tõttu, kaudsete tõenditega sai avalikkus tutvuda lõpetamise määruse vahendusel.

Reformierakondlane on ka nõukogu liige Jaanus Tamkivi. Peale sotsiaaldemokraat Randel Läntsi kuulub nõukokku veel mõningaid parteituid liikmeid, kelle nimed avalikkusele palju ei ütle, ja suurärimees Hillar Teder, Reformierakonna suurannetaja. Teder oli esimene, kes ütles välja, et Tallinna Sadama nõukogu peab võtma vastutuse.

Julgeolekuoht eeldab Reformilt tegusid

Kui 2002. aastal sai teatavaks, et kultuurkapitali tollane juht Avo Viiol on raisanud üle 8,5 miljoni krooni riigi raha kasiinoskäimiseks ja igapäevasteks kulutusteks, astus tagasi tollane kultuuriminister, reformierakondlane Signe Kivi. Sedasorti poliitilist kultuuri oleks praeguselt Reformierakonnalt ehk ülearu oodata. Kuid olukorras, kus peaminister Taavi Rõivaski on sõnastanud Tallinna Sadamas toimunu julgeolekuohuna, tuleb Reformierakonnal nii tegude kui ka nende kommunikatsiooniga näidata, et erakond mõistab oma vastutust Tallinna Sadamas sündinu eest.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum