Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suured tõrkusid kasvamast

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Edukaimate ettevõtete TOP 100s on seekord 70 uut ettevõtet, kuid 500 suuremat kasvada ei suutnud, koondmüügitulu hoopis kahanes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Täna ilmub 24. korda Eesti edukamate ettevõtete pingerida ehk TOP 100. Koos rõõmustamise ja edukate ettevõtjate tunnustamise ning nende saavutuste üle rõõmustamisega pakub pingerida aga ka hulga mõtteainet.
    Kõigepealt optimistlikumad noodid. 500 käibelt suurema ettevõtte hulgas on sel aastal ligi 70 uut ettevõtet ning see on viimaste aastate suurim arv. Vereringlus edetabelis toimib ning uut hingamist lisandub. Tõsi, kõik neist pole seal esimest korda ehk päris uute tulijate ja pealekasvuna võtta seda ei saa.
    Laiapõhjaline majandus
    Samuti toob naeratuse näole sektoritest kirju esikümme ehk niivõrd mitmekesise valikuga tegevusvaldkondadega edetabeli tippu ei mäletagi. Esindatud on nii logistika, tööstus, teenused kui ka telekommunikatsioon. Aeg, kus kindlad valdkonnad transpordist panganduse ja telekommunikatsioonini esikümmet domineerisid, on möödas. Kui see on laiapõhjaline majandus, siis sellises tahaksimegi elada, kui tsiteerida klassikuid.
    Ent muremõtteid on ka. 500 suuremat firmat eelmisel aastal kasvada ei suutnud, nende koondmüügitulu hoopis kahanes mõne protsendi võrra.
    Eesti majandus kasvas samal ajal 1,1 protsendi võrra ning ka enamikus Äripäeva maakondlikes edetabelites osalenud ettevõtted suutsid käibele majanduskasvust suuremat lisa võluda. Et mitu neist firmadest ei ulatunud käibe alampiiri tõttu veel TOP 100sse, joonistub välja, et väiksemad ettevõtted majandasid suurte partnerite ja konkurentidega võrreldes osavamalt.
    Suured kaotasid kasumis
    Edetabeli aluseks olnud 500 käibelt suurema firma kasumite muutus peegeldab aga selgelt ka kiire palgaralli hinda, mida ettevõtjad on kinni maksnud kasumite arvel – 260 firmat 500st kaotasid aastaga kasumit.
    Kuigi uut verd leiab pingereas ohtralt, siis saja käibelt suuremat ettevõtet on vaid omavahel kohti vahetanud ning päris uusi tegijaid nende seas pole. Ehk pealekasvu ja uute läbi murdvate äride esile kerkimist, kes ka ekspordiks, võiks olla rohkem. Sellele saateks veel tõik, et miljardikäibega firmasid on endiselt üks – Ericsson Eesti – ja seegi tegi aastaga vähikäiku. Enam kui 100 miljonit kasumiks teeninud ärisid kaks – Swedbank ja Tallink. Võib küsida, kas meil üldse on tõeliselt suuri firmasid.
    Eelnenut vaadates paistab, et igav tänavu ilmuv edetabel igal juhul ei ole. Esikümnes säilitas mulluse koha vaid kaks firmat – hulgiäri Antonio Trade ja Glamox HE AS –, eelmise aasta võitja AdCash taandus esisajast 123. kohale investeerimisaasta tõttu ning edetabeli esimeseks kerkinud logistikaettevõte Baltic Sea Bunkering OÜ tegi koha hõivamiseks 191. kohalise spurdi eelmise aasta tabeliga võrreldes.
    Kuigi koondkäive kahanes, leiab rea üllatusi näiteks enim käivet kergitanud firmade jaotusest. Seal troonivad mitmekordse käibelisa teeninud kaks külmutatud kalatoodete müügiga tegelevat äri – Multiforce OÜ ja Vertimex OÜ, mõlemad seotud Sulev Seppikuga. Äripäev soovib uudishimulikku uurimist: edetabeli leiab siit ja tellijale jõuab see kolme tööpäeva jooksul ajakirjana postkasti.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Koalitsioonikõnelejad: riigil on raha veel vähem, kui me arvasime
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Balti börside IPOd: kellega tasub kaasa minna ja kellega mitte
Raadiosaated
Ukraina teravilja hinnatõus maailmaturul viib Eesti söödahinnad lakke
Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar nendib, et söödaturul on hinnad pidevas muutuses, on ju enamik tootmissisenditest börsikaup – teravilja, soja ja rapsi hind ning energia on siin suurimad mõjutajad koos ikka kestva Ukraina-Vene sõjaga. Meie tootjate plussiks on aga võimekus toota ise pea pool loomadele vajaminevast söödast ja seda kodumaise toorainega.
Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar nendib, et söödaturul on hinnad pidevas muutuses, on ju enamik tootmissisenditest börsikaup – teravilja, soja ja rapsi hind ning energia on siin suurimad mõjutajad koos ikka kestva Ukraina-Vene sõjaga. Meie tootjate plussiks on aga võimekus toota ise pea pool loomadele vajaminevast söödast ja seda kodumaise toorainega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Peeter Tammistu: ja siis ma mõtlen – kuidas leida küsimused õigetele vastustele
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Balti börside IPOd: kellega tasub kaasa minna ja kellega mitte
Investorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Investorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Eesti raketid Ukrainale pole vanaraud. Ütleme seda rahulikult
Jutt sellest, kuidas Eesti annab Ukrainale relvaabi pähe vanarauda, lõhnab vängesti infosõja lahingu järele. Aitab konstruktiivselt ja vilunult selgituste jagamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jutt sellest, kuidas Eesti annab Ukrainale relvaabi pähe vanarauda, lõhnab vängesti infosõja lahingu järele. Aitab konstruktiivselt ja vilunult selgituste jagamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Laps sündis ja jäi isata samal päeval. Taneli telefon enam ei vastanud
Kahtlustuse saanud politseijuhid tule all: "Palun mind mõista, ma pean end kaitsma"
Naised, kes otsustasid üksi emaks saada: "Ma ei ole mingi joonealune erand"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Andmete haldamine avalikel ekraanidel saab olla mugav ja lihtne
Innovaatilisi ja mugavaid lahendusi andmete ekraanidel kuvamiseks tutvustab saates "Kõik ärikinnisvarast" Tarmo Turgan ettevõttest Pro-Solve Consult. Räägime sellest, mis on PADS4 ning kuidas selle tarkvara abil oma äri efektiivsust tõsta.
Innovaatilisi ja mugavaid lahendusi andmete ekraanidel kuvamiseks tutvustab saates "Kõik ärikinnisvarast" Tarmo Turgan ettevõttest Pro-Solve Consult. Räägime sellest, mis on PADS4 ning kuidas selle tarkvara abil oma äri efektiivsust tõsta.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.