Rahandusminister Toomas Tõniste teatas sel nädalal ajakirjanikele, et “kaalub võimalust teha ettepanek alkoholiaktsiisi tõus ära jätta”. Kahtlemata ilus mõttealge Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvalt ministrilt, kuid kahjuks sama sisutühi nagu rahandusministeeriumi aktsiisi laekumise prognoos.

Äripäev leiab, et maksutõusust loobumine on igal juhul hea mõte, kuid ehk tasuks edaspidi enne mõtte väljaütlemist see lõpuni mõelda ja enne maksu tõstmist selle võimalik mõju selgeks teha.

Mida ministri selline väljaütlemine tegelikult tähendab? See ei ole kindlasti lubadus alkoholiaktsiisi tõusust loobuda. See ei ole isegi lubadus see teema ametlikult valitsuse lauale tuua. See on proovikraadimine – vaatame, kuidas avalikkus ja partnerid reageerivad, ja siis otsustame. Kaotada ei ole ju midagi – isegi kui sellest teemast asja ei saagi, saame vähemalt öelda, et me ju proovisime, seisime parema ettevõtluskeskkonna eest, kaitsesime oma valijate huve.

Maksuamet käis eelmisel nädalal riigikogu rahanduskomisjonis maksulaekumistest ülevaadet andmas ning selgus, et alkoholiaktsiisi on oktoobri seisuga laekunud 15,8 miljonit eurot prognoositust vähem. Neile eestimaalastele, kes mõnel nädalavahetusel piiriäärsesse Läti viinapoodi on sattunud, see ilmselt üllatusena ei tulnud. Ei oleks tohtinud tulla ka poliitikutele ja prognoose koostavatele ametnikele. 

Ka poliitikutele ei tohiks see olla mingi uudis, et Eesti on väike ja naabrid lähedal: piirikaubandus on toiminud iga riigikorra ajal. Seetõttu on kaheldav, kas kohalike maksude muutmisega üldse ongi võimalik saavutada olulist muutust inimeste tervises ja tarbimiskäitumises. Küll aga on võimalik maksudega olulisel määral muuta kohalikku ärikliimat ning majanduse tervist.

Igale maksumuudatusele peab eelnema põhjalik analüüs, mis arvestab ka kaudsemate mõjudega. Alkoholiaktsiisi mõjul teispool Eesti lõunapiiri kasvanud ja meie põhjapiiril kahanenud piirikaubanduse tõttu jääb toiduliidu hinnangul riigil saamata sel aastal 68 miljonit eurot aktsiise ja käibemaksu ning järgmisel aastal kuni 170 miljonit. Kui õllepurgi hind on Eestis ja Soomes sisuliselt juba ühtlustunud, siis kuivab põhjamaiste vodkaturistide vool kiirelt kokku. 

Aastate jooksul Tallinna sadama lähistele kerkinud viinapoodide tulevik on tume, seevastu kerkivad uued kaubanduskeskused Läti põhjapiirile. Teisalt sulgevad järjest oma uksi väikesed maapoed, kus alkoholi osa on suurem kui linnapoodides, ulatudes mõnes väiksemas müügikohas 25–30 protsendini. Kaovad töökohad, halveneb teenuste kättesaadavus, mida maapoodides lisaks viinale pakuti. Need on muutused, mida tagasi pöörata on väga raske. 

Praegu läheb Eesti majandusel hästi ja hästi käib ka ekspordipartnerite käsi. Koos kõige sellega kasvab ka maksulaekumine. Nii et maksutõusud võiks tõepoolest ära jätta ja maksukoormust hoopis langetada. Äripäev näeks hea meelega, et ministeeriumides valmiksid sellesuunalised võimalike mõjude hinnangud.