Muutunud tööturg vajab muutunud töökassat

21. juuni 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180621/OPINION01/180629969/AR/0/AR-180629969.jpg

Igaüks, kes on tööjõumakse tasunud, peaks olema õigustatud töise sissetuleku kadumisel ka kindlustushüvitist saama.

Õiguskantsler Ülle Madise on teinud ettepaneku uuendada töötuskindlustuse süsteemi, kuna 2002. aastast pärit süsteem on ajale jalgu jäänud ega arvesta suurte muutustega, mis tööturule viimastel aastatel osaks on saanud.

Äripäev tervitab õiguskantsleri algatust ja leiab, et riigil on ammu aeg lunastada 2009. aastal uue töölepinguseaduse jõustamisel antud lubadused tagada tööandja ja -võtja võrdsus partnerina ja anda neile suurem vabadus.

Töötukassasse kindlustuse järele

„5 eurot päevas ja veidrad tööpakkumised,“ võttis alles hiljuti töötupõlve proovinud endine Versobanki juht Aivo Adamson kokku oma kogemused töötukassaga suhtlemisel. Samas maksis mees mullu riigile tööjõumakse 240 000 eurot. Üheski kindlustusfirmas ükski natukenegi lugeda ja arvutada oskav inimene selliseid tingimusi pakkuvale kindlustuslepingule ilmselt alla ei kirjutaks. Kindlustustingimused ei ole ehk tõesti kõige paremad, kuid äkki aitab tööturul läbilöögi võimalusi parandada töötukassa pakutav kassi psühholoogia kursus või viltkoti valmistamise töötuba.

Ametiühingute liidu juht Peep Peterson nendib, et töötukassa maine töötajate hulgas on languses ja selle põhjuseks napp ligipääs tööturukoolitustele ning asjaolu, et töötuskindlustusest saab rahalist tuge vaid veerand kõigist töötutest. Ja siin ei päästa enam nime muutus, viga on süsteemis.

Paljud töötutest jäävad vajalikust abist ilma, kuna on töösuhte lõpetanud „valedel“ alustel. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetanutel töötuskindlustushüvitisele õigust ei ole. 2009. aastal hakkas kehtima uus töölepinguseadus, mille eesmärk oli suurendada töösuhete paindlikkust, võimaldades neid ka lihtsamalt lõpetada. Seaduse kohaselt pidi õigus töötuskindlustushüvitisele alates 2013. aastast laienema ka vabatahtlikule töölt lahkumisele. Vahepeal Eestit tabanud masu ning kärpekääride mõjul tunnistas riigikogu 2012. aastal vastava sätte aga kehtetuks. See murtud kokkulepe on siiani parandamata.

Lisaks on vahepeal kohale jõudnud jagamismajandus ja uudsetel alustel töösuhted, mis samuti jäävad töötuskindlustuse süsteemi jaoks arusaamatuks. Õiguskantsleri sõnul pole põhjendatud ka olukord, kus ajutine juhutöö võib töötuna arvel oleva inimese jätta ilma riigi abist püsiva töö leidmisel. See muudab inimesed lisateenistuse otsimise suhtes passiivseks või sunnib neid skeemitama ja oma tegelikke sissetulekuid varjama.

Kindlustus kõigile maksjaile

Madise ettepanekute kohaselt tuleks vanemahüvitise eeskujul töötuskindlustushüvitist maksta ka siis, kui kindlustatu on leidnud töö, mis ometi ei anna senist sissetulekut. Samuti peaks töise sissetuleku kaotuse vastu saama end kindlustada ka jagamismajanduses töötavad inimesed. Oluline on säilitada inimeste tööharjumus.

Äripäeva hinnangul peaks töötuskindlustushüvitise suurus olema otseses sõltuvuses tasutud tööjõumaksude suurusest. Igaüks, kes on tööjõumakse tasunud, peaks olema õigustatud töise sissetuleku kadumisel ka kindlustushüvitist saama. Sõltumata sellest, milline täpselt oli tema töösuhte õiguslik alus või kelle algatusel see suhe lõpu sai.

Töötuskindlustuse süsteem ja töötukassa on selgelt ajale jalgu jäänud ning vajavad põhjalikku reformi, mitte üksnes nime muutust.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2018, 15:18

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing