Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
2019: hoiame pead külmad ja otsustame targalt
Mida keerulisemaks muutuvad meid ümbritsevad olud, seda olulisemaks saab juhtide ja nende otsuste kvaliteet, leiab Äripäev oma juhtkirjas.
Aastavahetuse enneolematult võimsat ilutulestikku vaadates võis nentida, et Eestis läheb inimestel paremini kui kunagi varem. Kuid kui 2018. aasta möödus üldiselt edukalt, siis alanud aasta toob endaga kaasa suuremad riskid ning kasvava ebakindluse, arvavad Äripäeva küsitlusele vastanud juhid ja arvamusliidrid.
Äripäev leiab, et mida keerulisemaks muutuvad olud, seda olulisem on teha õigeid otsuseid nii riigi, ettevõtte kui ka üksikinimese tasandil. Alanud aastal on edukad need riigid ja ettevõtted, mida juhivad inimesed, kes julgevad teha õigel ajal vajalikke otsuseid ja suudavad neid teha läbimõeldult.
Kas me muretseme liialt?
Nii Eesti majandus kui ka julgeolek sõltuvad suurel määral meie partneritest ja naabritest. Esialgu kaugena näivad pinged maailma majanduse hiidude USA ja Hiina vahel võivad meid seetõttu mõjutada arvatust rohkemgi. Suur tarbimispidu hakkab Euroopas vaikselt läbi saama ja eksperdid prognoosivad ka Eesti majanduskasvu mõõdukat aeglustumist. Kui lisada siia pilti Suurbritannia ja Euroopa Liidu keeruline lahutusprotsess ja meie idanaabri üha kasvav agressiivsus, võib alanud aastat üsna süngetes toonides näha.
Eestlastele muidugi ongi omane muretseda pigem rohkem kui vähem. Ehk on õigus hoopis Euroopa Komisjoni asepresidendil Andrus Ansipil, kui ta kinnitab, et alati läheb paremaks. Isegi kui mõni aasta vahepeal ei ole nii hea, tuleb loota, et järgmine on jällegi kord parem. Küllap võib siiski nõustuda, et alanud aastal liigub meid ümbritsev julgeoleku- ja majanduskeskkond pigem suurema ebakindluse suunas.
Kui tüünel merel päikesepaistes seilamisega saab hakkama ka algaja meremees, siis tormine ilm paneb laeva meeskonna proovile ja nõuab kindla käega kaptenit. Kes Eestis järgmiseks valvekorraks riigitüüri juurde astub, selgub juba kahe kuu pärast toimuvatel riigikogu valimistel. Valimised ongi arvamusliidrite hinnangul sisepoliitiliselt alanud aasta suurim risk ja ka suurim võimalus. Politoloog Tõnis Saartsi sõnul panevad tänavused valimistulemused suuresti paika Eesti poliitika arengurööpad koguni järgmiseks aastakümneks.
Väikerahvana peame kokku hoidma
Valimisteni on aga veel kaks kuud ja see on aeg, mil pinged ühiskonnas sees kruvitakse haripunkti. Sarnaselt mitme teise Äripäeva küsitlusele vastanud arvamusliidriga näeb ka ettevõtja Tiit Pruuli alanud aasta ühe suurema riskina poliitilise ebastabiilsuse kasvu, millele pakuvad head kasvulava valimised, rumalus ja küünilisus. Poliitiline ebastabiilsus ja moraalne ebakindlus annavad kokku suurepärase võimaluse omavahel lõplikult tülli minna. Miljonilise väikerahvana ei saa me seda endile aga lubada. Väljakutsed on niigi tõsised, oluline on ühtsus ja koostöö, nendib Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Hoiame siis pead külmad ja teeme kaalutletud otsuseid. Teeme otsuseid, mis võimaldavad kevadel ametisse astuda valitsusel, mis erinevalt tänasest suudab omavahel kokku leppida ja julgeb otsustada ning vastutada. Mida keerulisemad on olud, seda olulisem on juhtide kvaliteet.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.