- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,37%39 934,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,11
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,37%39 934,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha ei ole? Raha on!
Parafraseerides eurovolinikust ekspeaministrit Andrus Ansipit: kui valitsus teab, et riigil raha ei ole, on see parim olukord, motiveerimaks raha leidmist. Äripäeva meelest avaneb poliitikutel eelarveprobleemide korral hea võimalus esiteks vaadata üle avaliku sektori kulupool – kasutada olemasolevat ressurssi efektiivsemalt ning teiseks hoiduda rumalate otsuste tegemisest, millel võib olla pikaajaline negatiivne mõju järgmiste aastate eelarvele.
Peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Toomas Tõniste on struktuurset puudujääki riigieelarves tunnistanud. Kui suur see täpselt on, ütleb rahandusministeerium algaval nädalal. Esialgsetel andmetel on räägitud ühest protsendist ehk umbes 250 miljonist eurost.
Algaval nädalal tegelevad koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad just finantsteemadega ning otsivad katteallikaid äsja veel kõlavalt välja öeldud valimislubadustele. Valitsuse mänguruum riigieelarves on teadagi ahtake, olemasolevaid püsikulusid arvestades umbes viis kuni seitse protsenti.
Maksud laekusid mullu riigieelarvesse üldiselt hästi, kokkuvõttes 0,4 protsenti kavandatust enam. Seadusemuudatuste torm jättis miinusesse aktsiisid, eriti alkoholiaktsiisi. Seega tuleb probleemidele vastuseid otsida ennekõike kulupoolelt.
Tulubaasi saab kasvatada mitmel moel. Kõige lihtsam tee oleks maksude tõstmine, aga vaevalt uus valitsus sellele läheb. Praegu koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad on varasemast selgemalt löönud lauale laenukaardi – nii saaks riik raha suurte taristuobjektide (nagu neljarajalised maanteed) ehitamiseks. Laenamine pole probleem, kui see toetab tulevikku suunatud ettevõtmisi, millel on selge sotsiaalmajanduslik mõõde ning mis kasvatavad seetõttu riigi ja ühiskonna jõukust.
Paraku võivad probleemid eelarvega, eriti kui mängu peaksid tulema Euroopa nõuded, millele on viidanud Eesti Pank – Euroopa Komisjon arvestab defitsiiti teisiti –, kajastuda Eesti riigireitingus. Seniste positiivsete väljavaadete nõrgenemine teeks laenamise teadagi kallimaks. Sama puudutab lühiajalisi võlainstrumente. Rahandusminister kinnitas märtsi keskel raamistiku, mis võimaldab täiendava võimalusena kasutada riigi rahavoo juhtimiseks kuni üheaastase tähtajaga võlakirju.
Kiusatus trikitada
Riigile annaks raha ka teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine, mis oli Isamaa valimislubadus. Arvestades reformi mastaapi, tuleks siin otsuseid langetades olla erakordselt tähelepanelik. Eesti riik seadustas kohustusliku kogumispensioni 2001. aastal. Isegi kui kriitika teise samba toimimise suhtes on osaliselt õigustatud, tähendaks sambast loobumine, et riik muudab meelt ühe pikaajalise otsuse ja ühiskonnale antud lubaduse koha pealt. Ning sellel on aastate või isegi aastakümnete taha ulatuv mõju.
Eesti riigieelarve peab olema struktuurses tasakaalus kolme aasta lõikes, ent lähtudes sellest, et eesmärk pühitseb abinõu, võib poliitikuil alati tekkida kiusatus hoopis seadusega trikitada. Kulude ülevaatamine, mis peaks olema peamine lähtepunkt, on poliitikule tore ainult loosungina, praktikas tähendab see, et millestki tuleb loobuda ja keegi jääb rahast ilma. See tekitab aga alati paksu verd.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele