Ettevõtjate tung riigikokku - on see riigile hea või halb?

Äripäeva arvates kasutatakse ettevõtjaid lihtsalt häälepüüdjatena, peibutuspartidena. Sest eks ole ettevõtjad siiski omas vallas, ehk isegi maakonnas teada-tuntud inimesed, nad annavad paljudele tööd ning nende teod, eriti nende ettevõtmiste tulemused on ju näha. Ning, mis põhiline – kui ettevõtja suudab kasumit teenida, on ta järelikult asjalik inimene ja teab, mismoodi elu edasi võiks minna, võib valija mõttekäik olla.

Tõsi, artiklist selgub ka, et pea viiendik neist kandideerijaist ei ole kõige seadusekuulekamad. Sellest kõnelevad nii maksuvõlad kui ka esitamata aruanded. Kindlasti on neil (ja teistel) veelgi luukeresid kapis klõbisemas. Näidake üht ettevõtjat, kes poleks elus kordagi kasvõi lihtlabasele maksude optimeerimisele läinud. Ja oletagem nüüd hetkeks, et riigikogu koosnekski vaid ettevõtjaist. Kas nad ruttaks omale teada olevate seaduseaukude lappimisele? Optimeerimisvõimaluste kinnikeeramisele? Kahtlane. Mis kasu siis oleks ettevõtjaist riigikogus? Stereotüüpne mõtteviis on, et ettevõtja lähtuks ka riigi asjade ajamisel pragmaatilistest, rahalistest kaalutlustest. Kuid kas seegi riigi seisukohalt hea oleks – riik ei tohiks olla ju pelgalt kasumit taotlev kodanike ühendus, ta peaks suutma kanda ka selliseid rahalises mõttes kahjumlikke funktsioone nagu laste koolitamine, nõrgemate ja väetimate abistamine, iseseisvuse ja korra kaitse, hädaabi ja palju muud.

Siiski on hea, et kandideerite ring nii lai on - see näitab, et ettevõtjal pole oma riigist ükskõik. Kuigi jah, lõpptulemust see ilmselt ei mõjuta – on enam kui kindel, et kaalukama osa tulevasestki riigikogust moodustavad ikka igihaljad poliitstaarid ning usinad parteisõdurid. Ning elu läheb vana rada pidi edasi.

Autor: 1185-aripaev