- OMX Baltic−0,57%298,96
- OMX Riga−0,18%891,94
- OMX Tallinn−0,72%2 056,31
- OMX Vilnius−0,3%1 202,46
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 100−0,19%8 806,53
- Nikkei 2250,31%39 711,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,41
- OMX Baltic−0,57%298,96
- OMX Riga−0,18%891,94
- OMX Tallinn−0,72%2 056,31
- OMX Vilnius−0,3%1 202,46
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 100−0,19%8 806,53
- Nikkei 2250,31%39 711,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: Maavanema suutmatuse maksab kinni maksumaksja
Ida-Virumaa maakonna bussiliinide teenindamiseks vedajatega sõlmitud ajutised lepingud koormavad maksumaksjat, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Nende tulemusena jäävad riigi soetatud bussid seisma ning dotatsiooniraha läheb kolmandiku võrra rohkem, kui kuluks korrektselt lõpule viidud riigihanke korral.
Äripäeva hinnangul ei tule maavanem oma tööga toime, kui ei suuda pikkade aastate jooksul riigihankeid korrektselt lõpule viia, ning ei täida üht oma põhilist ülesannet. Ka riigipoolne järelevalve peaks olema senisest tunduvalt tõhusam.
Pretsedenditu olukord. Kuigi firmadel on seaduse ees õigus hankeid vaidlustada ning maavalitsusel omakorda kohustus vaidluste lahendamise lõpuni tagada, et bussiliiklus seisma ei jääks, peavad ka ajutised lepingud olema sõlmitud nii, et maksumaksja raha kasutatakse ökonoomselt ning et korruptsioonikahtlus pidevalt õhus ei ripuks. Riho Breivel aga näib justkui uhkustavad sellega, et tema maavanemaks olemise ajal ei ole hanked õnnestunud.
Olukord Ida-Virumaal on pretsedenditu, sest maakonna bussiliinide teenindamine käib ajutiste lepingute alusel juba kaheksa aastat. Et tegemist on magusate lepingutega, seda tunnistavad nii vedajad kui ka maavalitsuse töötajad.Selle aasta 1. veebruarist pidi riigihankel välja valitud firmad hakkama uute lepingute alusel tegutsema. Riik andis vedajatele tasuta kasutada 42 saastekvoodi raha eest ostetud tuliuut bussi. Need seisavad praegu kasutult, sest maavanem pikendas SEBE, Narva Bussivedude ja Lüganuse HVMiga varem sõlmitud ajutisi lepinguid.
Majandusminister Parts heitis läinud aasta lõpus maavanematele ette nigelat järelevalvet bussifirmadega seotud lepingute üle ning teatas kavatsusest panna bussiliikluse dotatsiooni kasv otseselt sõltuma järelevalve toimimisest maakonnas. Tema sõnul on osa bussifirmasid ise tunnistanud, et bluffisid ja tegid alapakkumise eesmärgiga dotatsiooni juurde küsida.
Äripäev leiab, et Partsi plaan siduda dotatsiooni suurus järelevalvemehhanismi tõhususega on õige, sest maksumaksja raha ei ole mänguasi. Ka seda, et uued bussid kasutult seisma jäävad, ei saa riik endale lubada.
Maavanem vastutab riigi raha eest. Hankekomisjoni esimees tunnistab, et bussifirmadel on võimalik hankevaidlusi kunstlikult venitada ning sellisel juhul ei jää maakonnal muud üle kui taas ajutisi lepinguid pikendada. Rahulolematud on ka teised piirkonnas reisijatevedu korraldada soovivad firmad, mille esindajad viitavad maavalitsuse ja ühe vedaja, SEBE kohaliku juhi sugulussidemetele ning väidavad, et hanke tingimustega luuakse eeliseid praegustele vedajatele.
Maavalitsus peab hanke tingimused kooskõlastama maanteametiga, kes korraldab ka järelevalvet lepingu sõlmimise tingimuste üle. Sihilike alapakkumiste tegemine eesmärgiga suuremat dotatsiooni saada peaks igal juhul olema välistatud.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele