Läbimõtlemata aktsiisitõus

Aktsiisimäärade muutmisel tuleb arvestada naaberriikides kehtivat aktsiisitaset, samuti tootmiskulude tõusu ja elanike tarbimisharjumusi. Aktsiisimäära tõstmine tuleb hinnata iga alkohoolse joogi liigi (õlu, vein, vahetoode, muu alkohol) suhtes eraldi, arvestades tarbijate eelistuste muutumist. Näiteks on viimastel aastatel kahanenud kangete jookide ja kasvanud lahjade jookide tarbimine, samas on kangetes ja lahjade jookides sisalduv alkohol maksustatud väga erinevates määrades.

Alkoholi- ja tubakapoliitikat tuleb arutada tervikuna (st koos aktsiisimääradega tuleb arutada ka müügi- ja reklaamipiiranguid, teavitustööd jne) ning nendele arutelule tuleb kaasata ka tootjaid, maaletoojaid ja kaupmehi.

Hiljuti teatas valitsus kavandatavast alkoholiaktsiisi tõusust: 2013-2016 tõuseb kõikide alkohoolsete jookide aktsiis igal aastal 5%. Samasugune tõus toimus 2012 alguses. Põhjenduseks toodi vajadus piirata alkoholi kättesaadavust – ilma aktsiisi tõstmata muutuksid vägijoogid üldise hinnatõusu taustal muude kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks. Samas loodab riik saada aktsiisitõusust lisatulu 7 miljonit eurot 2013, 22 miljonit 2014, 40 miljonit 2015 ja 60 miljonit 2016. aastal.

Iseenesest ei tohiks kellelgi midagi selle vastu olla, kui pahesid rohkem maksustatakse. Kui maksude tõstmine tõesti aitaks pahede kättesaadavust piirata. Kuid see ei pruugi see sugugi nii olla. Paistab, et Eesti aktsiisitõus arvestab eelkõige Soome hinnatasemega – kui põhjanaaber on oma alkoholiaktsiisi tõstnud, siis tehakse seda ka Eestis, sest hinnavahe säilib ja põhjanaabrite hordid jätavad Eesti majanduse ja riigieelarve turgutamist. Samas jäetakse tähelepanu siinsete elanike kiiresti kahanev ostujõud, mis innustab neid üha enam otsima alternatiive kallile poeviinale – nendeks alternatiiviks võivad olla Venemaalt toodud salakaup, Eestis illegaalselt toodetud salaviin, surrogaadid või uimastid aga üha enam levib Eestis trend varuda odavamat alkoholi muudest Euroopa riikidest.