Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läbimõtlemata aktsiisitõus

    Ettevõtjad on aktsiisitõusude suhtes kriitiliselt meelestatud. Nende arvates tõstab riik aktsiise liiga sageli, liiga palju, liiga lühikese etteteatamisajaga, ilma aktsiisitõusu majanduslikku mõju analüüsimata, ilma tootjaid ja maaletoojaid kaasamata ning salakaubandusevastaseid meetmeid tõhustamata, kirjutab Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

    Eesti Maksumaksjate Liit korraldas hiljuti aktsiisipoliitika teemalise seminari, kus leiti, et alkoholi aktsiisimäära ei tohiks muuta sagedamini kui üks kord kahe aasta tagant, uued määrad peaksid olema ette teada vähemalt aasta ning võiksid kehtima hakata mitte aastavahetusest, vaid veebruarist või märtsist. See aitaks tootjatel ja müüjatel paremini maksutõusuks ette valmistada ning oma tootmis- ja müügimahtusid paremini planeerida.
    Enne igakordset aktsiisimäärade tõusu tuleks viia läbi vahehindamine, mis hõlmaks eelmise maksutõusu tulemuse analüüsi – kuidas muutusid tarbijate harjumused, kui suur on salaturu osakaal, millised oli maksutõusu tagajärjed tootjatele ja kaubandusele jne.
    Aktsiisimäärade tõusu tulemusena ei tohi suureneda salakauba ega surrogaatide tarbimine. Koos aktsiisitõusuga peab riik vastu võtma ka salakaubanduse vastu võitlemise meetmete kava ning jälgima selle täitmist. Riik peab tegema aktiivsemat teavitustööd, et elanikkond teadvustaks rohkem salakaubanduse ja illegaalsete toodete tarbimise kahjulikke mõjusid.
    Aktsiisimäärade muutmisel tuleb arvestada naaberriikides kehtivat aktsiisitaset, samuti tootmiskulude tõusu ja elanike tarbimisharjumusi. Aktsiisimäära tõstmine tuleb hinnata iga alkohoolse joogi liigi (õlu, vein, vahetoode, muu alkohol) suhtes eraldi, arvestades tarbijate eelistuste muutumist. Näiteks on viimastel aastatel kahanenud kangete jookide ja kasvanud lahjade jookide tarbimine, samas on kangetes ja lahjade jookides sisalduv alkohol maksustatud väga erinevates määrades.
    Alkoholi- ja tubakapoliitikat tuleb arutada tervikuna (st koos aktsiisimääradega tuleb arutada ka müügi- ja reklaamipiiranguid, teavitustööd jne) ning nendele arutelule tuleb kaasata ka tootjaid, maaletoojaid ja kaupmehi.
    Hiljuti teatas valitsus kavandatavast alkoholiaktsiisi tõusust: 2013-2016 tõuseb kõikide alkohoolsete jookide aktsiis igal aastal 5%. Samasugune tõus toimus 2012 alguses. Põhjenduseks toodi vajadus piirata alkoholi kättesaadavust – ilma aktsiisi tõstmata muutuksid vägijoogid üldise hinnatõusu taustal muude kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks. Samas loodab riik saada aktsiisitõusust lisatulu 7 miljonit eurot 2013, 22 miljonit 2014, 40 miljonit 2015 ja 60 miljonit 2016. aastal.
    Iseenesest ei tohiks kellelgi midagi selle vastu olla, kui pahesid rohkem maksustatakse. Kui maksude tõstmine tõesti aitaks pahede kättesaadavust piirata. Kuid see ei pruugi see sugugi nii olla. Paistab, et Eesti aktsiisitõus arvestab eelkõige Soome hinnatasemega – kui põhjanaaber on oma alkoholiaktsiisi tõstnud, siis tehakse seda ka Eestis, sest hinnavahe säilib ja põhjanaabrite hordid jätavad Eesti majanduse ja riigieelarve turgutamist. Samas jäetakse tähelepanu siinsete elanike kiiresti kahanev ostujõud, mis innustab neid üha enam otsima alternatiive kallile poeviinale – nendeks alternatiiviks võivad olla Venemaalt toodud salakaup, Eestis illegaalselt toodetud salaviin, surrogaadid või uimastid aga üha enam levib Eestis trend varuda odavamat alkoholi muudest Euroopa riikidest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kaubanduskoda protestib avaliku sektori puhkuse pikendamise plaani vastu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.