• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroala majandus hakkab kasvama

    Nordea avaldas juunis euroala majanduse väljavaate, mille kohaselt asendub käesoleva aasta euroala oodatav SKT langus (-0,6%) 2013. aastal nõrga (+0,7%) ja riikide lõikes ebaühtlase kasvuga. Prognoosi kohaselt käesoleva aasta teises ja kolmandas kvartalis euroala majandus langeb ning langusele järgneb nõrk kasv, kirjutab Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. 

    Esialgsetel andmetel jäi euroala majanduskasv esimeses kvartalis 0% tasemele ning langevaid majandusi kompenseeris Saksamaa tugevam number. Erinevused riikide lõikes jäävad märkimisväärseks kindlasti ka edaspidi.
    Kuivõrd Nordea varasemad prognoosid on üldise suure määramatuse taustal olnud konservatiivsed ning tehtud eeldused on püsinud suures osas muutumatuna, siis ei näinud me ka viimaste sündmuste valguses vajadust prognoose märkimisväärselt allapoole korrigeerida. Tänavuse aasta väljavaate osas oleme olnud keskmisest suuremad pessimistid, aga järgmise aasta osas ühtib Nordea vaade valdava osa institutsioonidega. Samas on selge, et baasstsenaariumi ohustavad riskid on täna rohkem kasvu nõrgenemise kui tugevnemise suunas nihkes (eeskätt üksikute oluliste sündmuste tõttu).
    Pikem prognoos tugineb laiemas mõttes maailma nägemusele sellest, kui mustades või valgetes toonides edasist arengut nähakse. Määramatust edasise osas on täna palju. Iseloomustaksin käesolevat võlakriisi aktiviseerumisest tingitud olukorda siiski kui tsüklilist jahtumist käimasoleva globaalse majanduse taastumise trendi sees. Teisisõnu, tänast olukorda võiks iseloomustada kui majanduste jätkuvat struktuurset kohanemist 2008/2009. aasta sügavast langusega. Lihtsalt probleemide ulatused, rakendatud meetmete paketid ning majanduste muutuste kiirus ja jõulisus on olnud riikide lõikes erinevad.
    Kriisi haripunktis 2009. aastal tegid arenenud riigid läbi erakordselt jõulise 3-5%lise majanduslanguse, mis viis kogu maailma majanduse 1%lisse langusesse. Maailma majanduse langus on ajalooliselt väga harv nähtus ning sellel on alati olnud kindlad põhjused. Viimase 3,5 aasta jooksul on jätkunud bilansside tugevdamine ja üldine struktuurne kohanemine, seda ka kinnisvarasektoris ning suhtelistes hindades. Seega on osa teed jätkusuutlikuma majandamise suunas juba astutud. Riigid, kus kohanemist on edasi lükatud ja reserve vähem, on täna ka suuremates raskustes.
    Nõrgestatud majandused on senisest rohkem avatud ka välistele mõjudele, näiteks energiahinnad või riskisentimendi muutused, mis võivad suhteliselt kergelt tekitada kõrvalekaldeid baasstsenaariumist. Nn event riskid vajavad aeg-ajalt jõulist ja koordineeritud sekkumist, samas fookus peab säilima pikaajalise tasakaalu ehk kindlustunde saavutamisel. Eelmises dekaadis tekkinud hälvete likvideerimine võtab paratamatult aega ja aeg-ajalt tuleb ette tagasilööke.
    Pikaajalise kasvutrendi vaadet toetades võib kokkuvõtlikult üldistada, et maailma majandust mõjutavates suurriikides on suurem kohanemine seljataga ja keskne baasprognoos võiks järgnevatel aastatel naasta mõõdukale kasvutrendile.
    Peamine põhjus, miks me näeme euroala pöördumist kasvule, ongi vaade maailma majanduse kasvu jätkumisele ja veendumus, et osa vajalikust kohanemisest on juba aset leidnud. See loob tugevamate riikide eestvedamisel head võimalused sissetulekute, tarbimise ja investeeringute kasvuks. Siia lisandub eeldus, et võlakriis ei kesta pikalt ning olukorra stabiliseerimiseks ollakse jätkuvalt valmis rakendama meetmeid.
    Nordea baasstsenaariumi kohaselt kasvab maailma SKT käesoleval aastal +2,8% ja järgmisel aastal 3,2%-ni. Euroala kasvu veab järgmisel aastal taastuv eksport ja tasapisi paranev sisenõudlus. Madala kindlustunde, sissetulekute ja ligikaudu 11% tasemel püsiva tööpuuduse taustal eeldame, et eratarbimine püsib ka järgmisel aastal kerges languses. Reaalsektor on alates eelmise aasta teisest poolest nõrgenenud kindlustunde tõttu tõmmanud koomale investeeringuid ja varusid. Sama tendents jätkus ka esimeses kvartalis. Eeldame, et varude optimeerimise tsükkel pöördub ja viib koos ekspordi kasvule pöördumisega juba järgmine aasta kergele tõusule ka investeeringud. Globaalsest kasvust osa saamiseks tuleb konkurentsis püsida ja seega pole ettevõtetel võimalust investeeringuid pikalt tagasi hoida. Määramatus on kasvu peamine vaenlane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Riigivõlakirjade tootluste kasv tekitab EKP-le uusi probleeme
Riigivõlakirjade tootlus on nii USAs kui ka Euroopas kiiresti kasvamas, sest Föderaalreserv plaanib tänavu intressimäärasid märgatavalt tõsta. Arvatakse, et osalt võib selle mõju üle kanduda ka Euroopasse, kuigi regiooni rahapoliitikutel intresside tõstmisega kiiret ei ole, vahendab Reuters.
Riigivõlakirjade tootlus on nii USAs kui ka Euroopas kiiresti kasvamas, sest Föderaalreserv plaanib tänavu intressimäärasid märgatavalt tõsta. Arvatakse, et osalt võib selle mõju üle kanduda ka Euroopasse, kuigi regiooni rahapoliitikutel intresside tõstmisega kiiret ei ole, vahendab Reuters.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.