- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−0,11%38 445,57
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,88
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−0,11%38 445,57
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,88
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrijaamade juht: meid sunnitakse kasutama põlevkivi
Tarbijate huvisid esile tõstes sunnitakse meid kasutama biokütuse asemel põlevkivi, kirjutab Eesti Energia Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas.
Sellest hoolimata oleme täna paradoksaalses seisus, kus tarbijate huvisid esile tõstes tahetakse seadusega sundida Narva jaamasid kasutama biokütuse asemel põlevkivi, mis hoolimata olulistest läbimurretest keskkonnakaitse alal, jääb siiski endiselt fossiilseks kütuseks. Millisesse konteksti asetub selline praktika kui me vaatame Eestist väljapoole?
Euroopas kasutatakse hakkpuitu praktiliselt kõigis sütt põletavates elektrijaamades, asendades selliselt osa fossiilsest kütusest. Ehitatakse ka uusi, ainult biokütusel töötavaid elektrijaamu võimsusega kuni 200 MW ja enamgi. Kõik see aitab suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Sarnaselt teiste liikmesriikidega on Eesti võtnud kohustuse toota aastaks 2020 taastuvatest energiaallikatest 25% energiatarbimisest. Samas tuleb tagada elektritootmise võimalikult kõrge varustuskindlus ja madala CO2 emissioon.
Need on mängureeglid, millest lähtudes tuleb küsida – kuidas need poliitilised eesmärgid tarbijatele kõige väiksema kuluga täita? Narva elektrijaamad suudavad pakkuda taastuvenergia eesmärkide täitmist kõige soodsamalt. Kuna me toodame elektrit fossiilkütusest ehk põlevkivist, on kütuse mitmekesistamine ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt loogiline ja moraalselt õige samm.
Kuigi paljudele kõlab see siiani harjumatult, saab varem fossiilseid kütuseid kasutanud põlevkivielektrijaamades toota taastuvenergiat. Taastuvate energiaressursside kasutamine ei pea tähendama uute elektrijaamade ehitamist. Narva elektrijaamal on selleks olemas tehnoloogiline võimalus ja nii tarbija rahakoti kui ka keskkonna ees oleks vastutustundetu seda kasutamata jätta.
Põlevkivi asendamine biokütusega vajab väikseimat toetust ühe toodetud taastuvelektri ühiku kohta ning seetõttu on ta elektritarbija jaoks odavam kui uute tootmisvõimsuste, nt tuulikute rajamine.
Puiduraha tuulikutele
Tuul on küll tasuta energiaressurss, kuid sellegi poolest soovivad tuuleärimehed elektritarbijate käest saada kopsakaid toetusi oma investeeringute katteks. Hiljuti peeti toetuste nimel meedias tõeline lahing ning vaatamata tõsistele pingutustele, ei õnnestunud tuuleärimeeste toetusi kärpida. Vastupidi, tänu kavandatud muudatustele edaspidi tõuseb tuuleparkide tootlus.
Siiani maksti tuulest toodetud elektri eest toetust kuni 600 GWh kogusele aastas, kuigi tuulikud nii palju ei oleks isegi suutnud toota. Nüüd, kus tuuleparke lisandub ja see limiit muutuks neile takistuseks, kavandatakse piirang sootuks tühistada. Täna kehtiv fikseeritud suurusega toetus, mis kerkivate turuhindade juures suurendab tootjate tulu, asendatakse aga garanteeritud müügihinnaga. Eelnõu kohaselt garanteerivad elektritarbijad järgmisest aastast tuuleenergia tootjatele tulu (elektri hind + toetus) 9,3 senti kilovatt-tunni eest, mida on 30% rohkem kui Narva elektrijaamadele. Narvas toodetud taastuvelekter on tarbija jaoks 2,1 s/kWh võrra odavam, kuid ikkagi piiratakse taastuvelektri tootmist Narva elektrijaamas. 375 GWh piir pannakse ette kõige odavamale tootmisviisile ning edasine areng planeeritakse vaid kõige kallima taastuvelektri tootmisviisi abil.
Kas tõesti on Eesti elektritarbija juba nii rikas, et hakkab emotsionaalselt eelistama kallimaid alternatiive? Lisaks ostetakse tuulikud välismaalastelt, samas kui hakkepuidu müüjateks oleks eestlased.
Karuteene keskkonnale
Vaatame ka elektritootmise keskkonnamõju vähendamist. Kui Eestis töötab rohkem tuulikuid, ei vähene sellest põlevkivist elektrit tootva elektrijaama keskkonnamõju ega ka elektritoodang. Kuid põlevkivi asendamisel biomassiga saab Eesti kiiresti vähendada põlevkivienergeetika keskkonnamõju.
Hetkel kuum
Põlevkivist elektri tootmisel tekib ühest tonnist põlevkivist tuhka 45%. Biokütuse kasutamisel tekib tuhka vaid 1% ringis. Tänu biokütuse kasutamisele Balti elektrijaamas tekkis Eestis möödunud aastal ca 180 000 tonni vähem põlevkivituhka ning elektri tootmiseks kasutati ligi 400 000 tonni vähem põlevkivi. Õhku jäi paiskamata kuni 380 000 tonni vähem süsihappegaasi. Alates biokütuste kasutuselevõtust 2008. aastal on Narva elektrijaamad jätnud kasutamata ca 1,35 mln tonni põlevkivi, tekitanud 0,6 mln tonni vähem tuhka ning 1,1 mln tonni vähem süsihappegaasi.
Varustuskindlus
Lõpetuseks ka varustuskindlusest. Biokütuse kasutamine põlevkivi asemel võimaldab taastuvelektrit toota ka tuulevaiksel ajal, südatalvel - seega alati, kui elektrit on vaja, mitte ainult siis kui on tuult. Kasutades biomassi Narva elektrijaamades saame kasvata taastuvenergia osakaalu ilma, et seaksime ohtu elektrienergia varustuskindluse. Ja teha seda tarbija jaoks kõige odavamalt.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele