Eesti Energia väänab käsi

Valitsuse eelnõu, mis kehtestataks tagasiulatuva 375 GWh piiri rohelise elektri tootmisele, pole täna veel kehtimagi hakanud, kuid EE tegi otsuse võimaliku kahjumi vältimiseks.

“Eelnõu oli sellise piiranguga väljas juba tänavu jaanuaris. Pidasime ministeeriumiga pikki läbirääkimisi kuni viimase minutini,” seletas Eesti Energia elektri ja soojuse tootmise juht ja juhatuse liige Raine Pajo. “Juuli lõpus tuli uus eelnõu, kus oli ikka see piirang sees. Peaaegu nädal hiljem, kui eelnõu tuli, sai meil ka see 375 GWh täis. Me ei hakanud riskima. Nii kui seier 375 täis sai, peatasime tootmise,” selgitas Pajo.

Eesti Energia jõuline samm toimub ajal, kui eelnõu pole veel kinnitustki saanud. Paratamatult tekitab see küsimusi. Kas tegemist on taktikalise käiguga riiki mõjutada või on see pragmaatiline äriotsus?

“Tegime otsuse puhtalt majanduskaalutlustel. Kuna biomassi põletamine ilma toetuseta pole majanduslikult mõistlik, siis me põletame põlevkivi,” lausus Pajo ja lisas, et kui piirang vastu võetakse, jõustub see 2012. aastal ning nad ei olnud valmis riskima.

“Meie arvates on see lugu kahetsusväärne, sest biomassist energia tootmine on odavaim viis Eestis taastuvenergia tootmiseks. See oli meie argument läbirääkimistel ja on ka edaspidi – see on ka tulevikus odavaim viis taastuvenergiat toota,” seletas Pajo ja lisas, et tuulikute kohta ütleb praegu kehtiv seadus, et nad saavad kuni 600 GWh toetust, kuid mitte rohkem. Pajo sõnul Eestis praegu tuulikutel rohkem võimsust ei olegi.

Majandusminister Juhan Parts peab piiranguid õigeks. “Miski ei keela Eesti Energial biomassi edasi kasutada, aga minu arvates oleks põhjendamatu nõuda nii suures ulatuses taastuvenergiatasusid ka sel aastal. Tänase seisuga on väga suur  biokütusemassi kasutamine tõhususe seiskohalt küsitav, aga tarbijale koormav,” märkis Parts ja pidas Eesti Energia käitumist pigem tarbijasõbralikuks ja ettevõtte vaatevinklist mõistlikuks otsuseks.

Kui kogu maailm liigub rohelisema energia suunas, siis Eesti Energia põletab põlevkivi? “Jah, eks see tekitab vastakaid küsimusi. Tagantjärele tarkusena – nad oleksid võinud selle biomassi kasutamise aasta peale ühtlaselt ära jagada. Siis poleks aasta keskel selliseid teateid tulnud,” lausus Parts, kelle sõnul tuleb taastuvenergia mahtu kogu Eesti portfellis kasvatada järk-järgult, mitte järsku. Ta lisas, et Narva jaamades biomassi kasutamine on tarbijale kindlasti odavam kui näiteks tuulepargid.