ÄP: tormakad euronormid nõuavad revolutsiooni

Äripäev ei kahtle, et iseenesest on väävli- ja teiste potentsiaalselt toksiliste ainete kasutuses piiramine keskkonnakaitse seisukohast mõistlik. Küll aga kahtleme normide rakendamise tormakuses, mis piltlikult sunnib peale evolutsiooni asemel revolutsioonilisi muutusi. Kiiretele ja üheaegsetele investeeringutele, mis võimendavad niigi sisse programmeeritud hinnatõusu. Tõsi, teema on olnud üleval tegelikult ligi neli aastat, aga liigkiirustamist möönab ka keskkonnaministeerium. Oma kommentaaris tõdesid nad, et olid skeptilised selles osas, kas neid rangemaid nõudeid on võimalik nii kiiresti rakendada ning tegime seetõttu ettepaneku jõustada need aastast 2020.

Muudatuse mõju väljendub esialgu kõige selgemalt hinnatõusus. Hinnanguliselt kallinevad nii kauba- kui ka reisijatevedu 25-50%. Üheks tõukejõuks on kindlasti prognoosimatu kütusehinnatõus, sest kui jätta esialgu suuremahulised ümberehitused tegemata ja minna üle diislikütuse kasutamisele, tõuseb järsult nõudlus nimetatud kütuseliigi järele, mis omakorda tõstab hinda prognoosimatult.

Teise lahendusena on pakutud gaasipesu- ehk scrubber-süsteeme või veeldatud maagaasi ehk LNG kasutamist kütusena. Kuid laevnike hinnangul nõuavad need investeeringuid ja ümberehitusi, mida ei ole võimalik 2015. aastaks ellu viia. Veelgi enam, järsk üleminek võib omakorda mõjutada ümberehituste hinda, mis praegu võiks olla ligi 1/3 laevamaksumusest. Juhul, kui kõik laevaomanikud peavad muudatused sisse viima üheaegselt, tõuseb järsult nõudlus, eriti arvestades, et kui direktiiv puudutab ligikaudu 10 000 alust, samas kui nõuetele vastab praegu ehk käputäis.