Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas hinnata ettevõtte tähtsust Eesti majandusele?

    Hea meelega ei laskuks üldse sellisesse arutellu. Kui on kaupa tehtud ja midagi ära müüdud, siis tekitab asjatuid vaidlusi, kui hakata takkajärgi müügitingimusi üle vaatama ja täiesti subjektiivselt mingite arusaamade põhjal otsustama, mis on tähtis ja mis ei ole. Näen ettevõtete müüki kui äri ja leian, et kui tehing on tehtud, siis on ta tehtud. Müügitingimuste hilisem ülevaatamine tähendab tänase päeva seisuga objekti odavamaks muutmist. Ühesõnaga -- riik teeb täiendavaid kingitusi.
    Aga kui peab otsustama, mis on riigile kasulik, mis mitte, siis siin on kindlasti terve rida kriteeriume. Aga alati on nii, et see, mis ühele on kasulik, ei pea seda olema teisele. Seetõttu tuleb sellest otsustamisest tõenäoliselt üks lõputu teineteise kallal naaklemine. Kui täna otsustatakse, et riigile on kasulik näiteks pesu- või tekstiilitööstus, siis homme otsustatakse, et kommivabrikus töötab tuhat inimest ja tööjõudu on vaja tööga koormata, et ei tekiks töötust jne. Tegelikult on kogu tööstus riigile kasulik ja vajalik.
    Ka see, kes riigile rohkem makse maksab, võib olla üks kasulikkuse kriteerium, samamoodi tööhõive või toodang jne, jne. Ka mingite tööstusharude eelistamine võib olla kriteeriumiks.
    See otsus on väga libedale teele minek. Võib arvata, et tuleb palju vaidlusi.
    Ma ei ütle, et olen otsu- se vastu, see on teatud leevendus erastatud ettevõtete uutele omanikele, aga tekib õiguslikke probleeme.
    Ettevõtete tähtsuse hindamisel võiks vaadelda tehtud investeeringuid ja majandusnäitajate dünaamikat, käibe koha pealt näiteks ja ka kasumi-kahjumi aruannet. Tööhõive vast ei olegi nii oluline, enne 29. juunit 1994 erastatud ettevõtted asuvad praegu ajavahemikus, kus neil on peal tööhõive kohustus. Ka on nad võtnud endale investeeringute kohustuse, aga tavaliselt on ettevõtted teinud nii, et näevad äriplaanis ette suuremaid investeeringuid, kui kohustuseks võtavad. Ka selle järgi võib mingil määral näha, kuidas ettevõtte kasv on planeeritud. Kui firmad on laenude või muude kohustuste maksmisel hädas, siis see nüüd küll eriti kriteerium ei saa olla. Selleks, et neid sellest seisundist välja tuua ja investeeringuteks raha leida, otsus ju vastu võetigi.
    Edasi tulevad puhtalt majanduspoliitilised kriteeriumid, mis erastamisagentuuri nõukogu pädevusse ei kuulu. Arutada, et üks tööstusharu on perspektiivikas ja teine mitte, oleks juba natuke voluntaristlik sekkumine, aga mingisugune majanduspoliitiline lähenemine ka majandusstruktuuri osas peaks ju igal valitsusel olema. Eestis on nõrgalt arenenud tootmisettevõtted, võib-olla võiks neile mingeid eelistusi anda.
  • Hetkel kuum
Asse Sauga: aga mis siis on meie riigi missioon?
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Jerome Powelli kõne viis aktsiaturu rallima
S&P 500 ja Nasdaq sulgusid järsu tõusuga, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell tunnistas, et inflatsioon hakkab leevenema pärast USA keskpanga veerandpunktilist intressitõusu.
S&P 500 ja Nasdaq sulgusid järsu tõusuga, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell tunnistas, et inflatsioon hakkab leevenema pärast USA keskpanga veerandpunktilist intressitõusu.
Meta ostab 40 miljardi dollari väärtuses aktsiaid tagasi
Meta prognoosib selle aasta kulude rangemat kontrolli ja Wall Streeti ootuseid ületavaid esimese kvartali müüginumbreid, mistõttu aktsia tõusis 19% turujärgses kauplemises.
Meta prognoosib selle aasta kulude rangemat kontrolli ja Wall Streeti ootuseid ületavaid esimese kvartali müüginumbreid, mistõttu aktsia tõusis 19% turujärgses kauplemises.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
HKScani uus personalijuht: tootmisvaldkond kõnetab mind
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.

Olulisemad uudised

Oliver Kruuda venitas kavala nõksuga kohtuistungi algust edasi
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.