Maareformi seaduse parandusettepanekud, mis on kavas järgmisel teisipäeval eelnõu kujul riigikogule esitada, peaks reformi oluliselt kiirendama ja muutma seda riigile odavamaks, lausus justiitsminister. «Kõige optimistlikuma prognoosi järgi lõpetame maareformi 3--4 aasta pärast,» ütles Varul.

«Tuleb avalikult tunnistada, et riigile käib 2,5 miljardi krooni leidmine üle jõu ja seetõttu tuleb kulutused kanda maa tagasitaotlejatel,» selgitas justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna. «Selleks peaks riik avama soodustingimustel krediidiliini, kus laenu tagatiseks oleks sama maatükk.» Praegu uuritakse, kust laenufondi raha saada. Variantidena on kaalutud nii erastamisest laekunud raha kui välislaene.

Pärna sõnul on kinnistusraamatusse kantud 12 000 kinnistut, kuid kogu maareformi käigus arvestataks umbes 500 000 kinnistuga. «Seega seisab suur osa maareformist ees,» märkis Pärna. «Riik võtab endale liiga palju kohtustusi ja püüab olla ääretult õiglane, aga maareformi ei vii läbi siidikinnastes.»

Maareformi seaduse muudatuste komisjon on kaalunud võimalust, et riik kannaks maareformiga seotud kulutused juhul, kui on tegemist endise omanikuga, pärijad maksavad aga ise.

Maa tagastamise teeb riigile odavamaks ka seaduseparandus, mille kohaselt tagastamine hakkab suures osas toimuma kaardimaterjali alusel, mitte looduses piirimärgistusega. Kuna see võib kaasa tuua kohtuprotsesse, on väljatöötamisel seadus maavaidluste kohtueelsete lahendite korrast.

Riik soovib maareformi seaduse parandustega jätta maa mõõdistamisega seotud kulud maaomanike kanda. Pärna sõnul ei ole täpselt selge, kui suureks maa tagastamiskulud kujunevad. Praegu näiteks maksab 25 hektari suuruse talumaa mõõdistamine 6000 krooni, eramukrunt 2000-3000 krooni. Seaduseparanduste arutamisel on valitsus toetanud ettepanekut, mis näeb ette suvila- ja majaomanikele krundi ostmisel eelistuse andmist ja maa korrutamist kindlaksmääratud ulatuses koefit- siendiga 0,5.