21 november 1995

Malaisia ehitab ametnikele linna

Seni jääb Kuala Lumpur riigi valitsuse ametlikuks asukohaks ja majanduskeskuseks. Uude linna kolivad kõik ministeeriumid aastal 2005. Linna ehituskuludeks on arvestatud üle saja miljardi Eesti krooni.

Esimeste seas ehk aastal 1998 kolivad ehitatavasse linna peaministri residents ja rahandusministeeriumi asutused. Peaminister Mahathir Mohammedi teatel rajatakse uude linna ülimoodne telekommunikatsioonisüsteem. Selle eesmärk on meelitada kohale rohkesti kodu- ja välismaiseid infotehnoloogiafirmasid.

Linn tuleb loodus- ja inimsõbralik, seal on rohkesti erinevaid ühissõidukeid ning südalinnas on sõiduautodega liiklemine keelatud.

Uus linn hakkab esimese peaministri Tunku Abdul Rahman Putra auks kandma nime Putrajaya ning selle suurus on 4400 hektarit. Aastal 2005 peaks seal elama 250 000 inimest, põhiliselt riigiametnikud. Sama palju inimesi hakkab elama uue linna naabruses ja nende ülesanne on hoolitseda ametnike teenindamise eest.

Valitsus finantseerib uute ametkonnahoonete, infrastruktuuri ja elamute ehitamist kokku ligi saja miljardi Eesti krooni ulatuses. Malaisia majanduskasv on viimase kaheksa aasta jooksul olnud üle kaheksa protsendi aastas. Uue linna ehitamise otsuse tingisid Kuala Lumpuri umbeläinud liiklus ning pidevalt kasvavad kinnisvarahinnad. Sellele vaatamata äratab uue linna suurus paljudes kahtlusi selle otstarbekuses. Osa majandusteadlasi arvab, et selline riiklik plaanimajandus käib Malaisiale lihtsalt üle jõu.

Ehituskulude katmiseks hakatakse ilmselt suurendama makse ja tegema välislaene. Kuid raha ei ole ainus probleem. Malaisias on juba praegu tööl miljon välismaalast, kellest pooled on ametis ehitusel. Seetõttu on karta, et linnaehituse tähtaegadest ei suudeta tööjõu puuduse tõttu kinni pidada.

Veel on Malaisias puudus tsemendist. Kohalike ajalehtede andmetel seisis augustis 190 ehitusobjektil töö tsemendipuuduse tõttu. Seni oli tsemendi hind püsinud 14 aastat muutumatuna ja augustis lubati esimest korda hinda tõsta. KL

Hetkel kuum