• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Malaisia ehitab ametnikele linna

    Seni jääb Kuala Lumpur riigi valitsuse ametlikuks asukohaks ja majanduskeskuseks. Uude linna kolivad kõik ministeeriumid aastal 2005. Linna ehituskuludeks on arvestatud üle saja miljardi Eesti krooni.
    Esimeste seas ehk aastal 1998 kolivad ehitatavasse linna peaministri residents ja rahandusministeeriumi asutused. Peaminister Mahathir Mohammedi teatel rajatakse uude linna ülimoodne telekommunikatsioonisüsteem. Selle eesmärk on meelitada kohale rohkesti kodu- ja välismaiseid infotehnoloogiafirmasid.
    Linn tuleb loodus- ja inimsõbralik, seal on rohkesti erinevaid ühissõidukeid ning südalinnas on sõiduautodega liiklemine keelatud.
    Uus linn hakkab esimese peaministri Tunku Abdul Rahman Putra auks kandma nime Putrajaya ning selle suurus on 4400 hektarit. Aastal 2005 peaks seal elama 250 000 inimest, põhiliselt riigiametnikud. Sama palju inimesi hakkab elama uue linna naabruses ja nende ülesanne on hoolitseda ametnike teenindamise eest.
    Valitsus finantseerib uute ametkonnahoonete, infrastruktuuri ja elamute ehitamist kokku ligi saja miljardi Eesti krooni ulatuses. Malaisia majanduskasv on viimase kaheksa aasta jooksul olnud üle kaheksa protsendi aastas. Uue linna ehitamise otsuse tingisid Kuala Lumpuri umbeläinud liiklus ning pidevalt kasvavad kinnisvarahinnad. Sellele vaatamata äratab uue linna suurus paljudes kahtlusi selle otstarbekuses. Osa majandusteadlasi arvab, et selline riiklik plaanimajandus käib Malaisiale lihtsalt üle jõu.
    Ehituskulude katmiseks hakatakse ilmselt suurendama makse ja tegema välislaene. Kuid raha ei ole ainus probleem. Malaisias on juba praegu tööl miljon välismaalast, kellest pooled on ametis ehitusel. Seetõttu on karta, et linnaehituse tähtaegadest ei suudeta tööjõu puuduse tõttu kinni pidada.
    Veel on Malaisias puudus tsemendist. Kohalike ajalehtede andmetel seisis augustis 190 ehitusobjektil töö tsemendipuuduse tõttu. Seni oli tsemendi hind püsinud 14 aastat muutumatuna ja augustis lubati esimest korda hinda tõsta. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.