• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 11.12.95, 00:00

Elektrikaod on suurenenud

Milt, kes juhib nimetatud programmi koostamist, ei nõustunud ütlema elektrikadude täpset protsenti, kuna Eestis selle leidmiseks kasutatav metoodika on vananenud ja ei peegelda täpselt tegelikku olukorda.
Maailmas peetakse üldiselt elektrikadude puhul normaalseks 6--12 protsenti. Mildi hinnangul võivad Eesti elektrikaod väheneda 12 protsendini kümne aasta pärast.
Milt rääkis, et pärast elektrikadude vähendamiseks koostatud sihtprogrammi valmimist hakatakse välja töötama detailseid rakendusprojekte. Samuti tuleb osa projektide tarvis hakata otsima finantseerijaid.
Milt pidas üheks investeeringumahukamaks projektiks elektrienergia mõõtmise korrastamist üle Eesti. «Ma arvan, et kogu mõõtemajanduse korrastamiseks tuleb laenu võtta, sest selleks tehtav investeering jääb suurusjärku sada miljonit krooni,» lausus ta.
Milt lisas, et korrastada tuleb ka elektrikadude määramise metoodika, sest praegune metoodika on välja töötatud aastakümneid tagasi. Näiteks on praeguse metoodika alusel juhtunud, et pärast elektrihinna tõusu on mõnes piirkonnas elektrikadude protsent jäänud miinusesse.
Elektrikadude puhul on tegemist tehniliste ja kommertskadudega. Tehniline kadu tekib elektrienergia ülekandmisel, kommertskadu aga ebatäpsest mõõtmisest, mis Mildi sõnul on tavaliselt elektrienergia tootja kahjuks. Kommertskadude hulka arvatakse ka elektrienergia vargus.
«Viimaste elektrienergia hinnatõusudega on kommertskaod suurenenud ja on tekkinud kahtlused, et elektrienergia varastamisega ei tegele ainult era- ja väiketarbijad,» kommenteeris Milt.
Elektrienergia varguste vähendamiseks on kavas luua analüüsigrupid ja välja töötada süsteemid, mille järgi on võimalik võrrelda kuude lõikes suuremate elektritarbijate tarbimise muutusi.
«Kui mõnes suurettevõttes täheldatakse elektritarbimise osas järske muutusi, peaks analüüsigrupp hakkama kohe tarbimise vähenemise põhjusi uurima. Kui koos elektritarbimise vähenemisega ei ole vähenenud tootmine, on midagi korrast ära ja tuleb minna ettevõtete mõõtesüsteeme kontrollima,» rääkis Milt.
Ta lisas, et Eesti Energia peab suuremate varguste välistamiseks oma kulul ümber vahetama ettevõtete elektrienergia mõõtesüsteemid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele