Elektrikaod on suurenenud

Milt pidas üheks investeeringumahukamaks projektiks elektrienergia mõõtmise korrastamist üle Eesti. «Ma arvan, et kogu mõõtemajanduse korrastamiseks tuleb laenu võtta, sest selleks tehtav investeering jääb suurusjärku sada miljonit krooni,» lausus ta.

Milt lisas, et korrastada tuleb ka elektrikadude määramise metoodika, sest praegune metoodika on välja töötatud aastakümneid tagasi. Näiteks on praeguse metoodika alusel juhtunud, et pärast elektrihinna tõusu on mõnes piirkonnas elektrikadude protsent jäänud miinusesse.

Elektrikadude puhul on tegemist tehniliste ja kommertskadudega. Tehniline kadu tekib elektrienergia ülekandmisel, kommertskadu aga ebatäpsest mõõtmisest, mis Mildi sõnul on tavaliselt elektrienergia tootja kahjuks. Kommertskadude hulka arvatakse ka elektrienergia vargus.

«Viimaste elektrienergia hinnatõusudega on kommertskaod suurenenud ja on tekkinud kahtlused, et elektrienergia varastamisega ei tegele ainult era- ja väiketarbijad,» kommenteeris Milt.

Elektrienergia varguste vähendamiseks on kavas luua analüüsigrupid ja välja töötada süsteemid, mille järgi on võimalik võrrelda kuude lõikes suuremate elektritarbijate tarbimise muutusi.

«Kui mõnes suurettevõttes täheldatakse elektritarbimise osas järske muutusi, peaks analüüsigrupp hakkama kohe tarbimise vähenemise põhjusi uurima. Kui koos elektritarbimise vähenemisega ei ole vähenenud tootmine, on midagi korrast ära ja tuleb minna ettevõtete mõõtesüsteeme kontrollima,» rääkis Milt.

Ta lisas, et Eesti Energia peab suuremate varguste välistamiseks oma kulul ümber vahetama ettevõtete elektrienergia mõõtesüsteemid.