• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektrikaod on suurenenud

    Milt, kes juhib nimetatud programmi koostamist, ei nõustunud ütlema elektrikadude täpset protsenti, kuna Eestis selle leidmiseks kasutatav metoodika on vananenud ja ei peegelda täpselt tegelikku olukorda.
    Maailmas peetakse üldiselt elektrikadude puhul normaalseks 6--12 protsenti. Mildi hinnangul võivad Eesti elektrikaod väheneda 12 protsendini kümne aasta pärast.
    Milt rääkis, et pärast elektrikadude vähendamiseks koostatud sihtprogrammi valmimist hakatakse välja töötama detailseid rakendusprojekte. Samuti tuleb osa projektide tarvis hakata otsima finantseerijaid.
    Milt pidas üheks investeeringumahukamaks projektiks elektrienergia mõõtmise korrastamist üle Eesti. «Ma arvan, et kogu mõõtemajanduse korrastamiseks tuleb laenu võtta, sest selleks tehtav investeering jääb suurusjärku sada miljonit krooni,» lausus ta.
    Milt lisas, et korrastada tuleb ka elektrikadude määramise metoodika, sest praegune metoodika on välja töötatud aastakümneid tagasi. Näiteks on praeguse metoodika alusel juhtunud, et pärast elektrihinna tõusu on mõnes piirkonnas elektrikadude protsent jäänud miinusesse.
    Elektrikadude puhul on tegemist tehniliste ja kommertskadudega. Tehniline kadu tekib elektrienergia ülekandmisel, kommertskadu aga ebatäpsest mõõtmisest, mis Mildi sõnul on tavaliselt elektrienergia tootja kahjuks. Kommertskadude hulka arvatakse ka elektrienergia vargus.
    «Viimaste elektrienergia hinnatõusudega on kommertskaod suurenenud ja on tekkinud kahtlused, et elektrienergia varastamisega ei tegele ainult era- ja väiketarbijad,» kommenteeris Milt.
    Elektrienergia varguste vähendamiseks on kavas luua analüüsigrupid ja välja töötada süsteemid, mille järgi on võimalik võrrelda kuude lõikes suuremate elektritarbijate tarbimise muutusi.
    «Kui mõnes suurettevõttes täheldatakse elektritarbimise osas järske muutusi, peaks analüüsigrupp hakkama kohe tarbimise vähenemise põhjusi uurima. Kui koos elektritarbimise vähenemisega ei ole vähenenud tootmine, on midagi korrast ära ja tuleb minna ettevõtete mõõtesüsteeme kontrollima,» rääkis Milt.
    Ta lisas, et Eesti Energia peab suuremate varguste välistamiseks oma kulul ümber vahetama ettevõtete elektrienergia mõõtesüsteemid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.