18. jaanuar 1996
Jaga lugu:

EMEX muutub metalli töötlejaks

Vastab RASi Eesti Metallieksport peadirektor Toomas Keridon

EMEXil on juba mõnda aega olnud suund areneda talle kohasele tasemele. See tähendab mitte ainult osta ja müüa, vaid ka töödelda vanametalli.

Vanametall on maailma terasetööstuses küllalt tähtis tooraine. Nõuded vanametalli kvaliteedile kasvavad. Seetõttu on vaja investeerida vastavasse tehnoloogiasse.

Kõige elementaarsem on, et vanametalli nõutakse teatud mõõtmetes ja lihtsaim moodus on seda gaasiga lõigata. Eelmisel aastal pandi Paldiskis tööle nn Lidemanni metallikäärid. See seadeldis töötab praegu korralikult. Lääne-Euroopa ühiskond tarbib väga intensiivselt, selle tagajärjel tekivad spetsiifilised jäätmed kodumasinate ja vanade autode kujul. Neid on aga väga raske käsitleda ja uuesti kasutusele võtta. Eesti areng on olnud väga kiire ja paratamatult tekivad ka meil jäätmed.

Paneme üles seadme nimega zerdiraator. See on selline veski, mis võimaldab metalli sisaldavatest jäätmetest saada küllalt kvaliteetset ja puhast metalli kujul, mida on hea transportida. Kõik teised käsitlusmeetodid ei anna sellist tulemust ja on väga aeganõudvad.

Meie impordiga veel ei tegele. Umbes 90 protsendi osas on metall pärit Eestist.

EMEX on ju ellu kutsutud selleks, et lahendada metalli kokkuost ja töötlemine Eestis. Kuna kaasaegsetes masinates on vähem metalli kui nõukogudeaegsetes nn rauast masinates, siis sealt tuleneb ka mahu vähenemine.

Arvestades firma arengut ja tulevikku, on vaja vaadata ja tegeleda juba ka Venemaaga.

Venemaal ei ole küll EMEXi taolist organisatsiooni, kuid ütleme, et Venemaal tegutsevad küllalt aktiivselt välisfirmad ja kompaniid.

Kui rääkida meist, siis oleme kanal, kustkaudu metall liigub. Me ei ole ostjad. Rakendades oma oskusi ja teadmisi, saame osa Venemaalt väljamineva vanametalli voost läbi Eesti suunata ja teenida selle pealt raha. Transiit moodustab meie käibest 10 protsenti.

See, kas minna ise Venemaale metalli kokku ostma, on strateegiline otsus. See oleks oluline pööre meie tegevuses. Seni tegeleme ikkagi Eestis ja transiiditeenuse osutamine on rohkem lisateenistus. Kui ise Venemaale läheksime, oleks see oluline muutus meie äriplaanis. Samas tuleb see otsus varem või hiljem teha.

Praegu on sobimatu aeg, kuna Venemaa ekspordipoliitika on täiesti ettearvamatu. Seal on kehtestatud vanametallile eksporttollid. Pikka aega oli see stabiilselt 30 ECUd (444 krooni) tonnilt, mis ei ole väike maks, kui arvestada, et musta metalli tonn maksab saja dollari (1150 krooni) ümber. Seetõttu on kõigil Venemaaga raske tegelda.

Aasta lõpus toimusid Venemaal aga täiesti arusaamatud protsessid. Korraks kaotati ekspordimaks ära, siis tõsteti äkki 70 ECU peale (1036 krooni), mis tegi vanametalli väljaviimise täiesti võimatuks. Aasta alguses lasti maks jälle 30 ECU peale. Väga raske on teha mingeid firma jaoks strateegilisi otsuseid sellises olukorras.

Samas on meil praegu ka Eestis küllalt tegemist. Me oleme valmis selleks sammuks ja oleme arenguplaanides silmas pidanud, et töödeldava metalli maht jääks samaks, kui praegu Eestist tuleb.

See on asi, mida on kaua arutatud ja kaalutud. Paldiskit oleme arendanud, miks mitte zerdiraatorit Paldiskis tööle panna. Samas näeme toorainebaasi eelkõige Tallinnas.

Odavam on transportida zerdiraatorist tulnud toodangut, kui vedada seda kerget toorainet kaugemale. See on üks põhjus, miks me selle seadeldise Tallinnas püsti paneme.

Kuna see on suure võimsusega seade, mille jaoks ühe koha peal pole piisavalt toorainet, siis on tähtis, et infrastruktuur oleks garanteeritud. Tallinnasse tulevad raudteed ja maanteed on korras.

Masin maksab neli miljonit Saksa marka. Koos transpordikulude ja lisaseadmetega on ta kogumaksumus umbes viis miljonit marka.

Septembris peaks zerdiraator juba täie jõuga töötama. Seoses selle investeeringuga, saame firmaks, mida inglise keeles tähistatakse mõistega recycling company. Eesti keeles ei olegi sellele õiget vastet. Sekundaarse toorme käsitlemine -- see on eesmärk ja see on vajalik.

Meie firma jaoks on eelpoolnimetatud investeeringud aidanud jõuda selleni, et oleme Eesti turul ilmselt nii kindlal positsioonil, et kui näiteks senine monopol peaks kaduma, siis metallialal konkurentsi karta ei tuleks.

Ütleme, et hind tõuseb jämedalt kaks korda. Ta pole kasulik investeering mitte ainult seetõttu, et niiviisi on toorainet hea käsitleda, vaid eelkõige ikka selle tõttu, et see on majanduslikult tasuv ja efektiivne.

Koostöös Tallinna Sadamaga tahaks Paldiskis teise kai valmis ehitada. See on teine suur asi. Õnneks ei pea me noore ettevõttena seadmeid välja vahetama, nagu seda on vaja teha paljudel teistel Eesti ettevõtetel.

Meie jaoks ei ole Paldiskis mingit otsest probleemi. Küsimus on selles, et EMEX ei ole seal maaomanik.

Me kasutame sadama territooriumi. Seepärast ei ole me intensiivselt sellesse küsimusse sekkunud. See puudutab ainult alla veerandit meie kasutatavast platsist. Ootame ära, milline otsus lõplikult tehakse, et siis oma plaanidega edasi minna.

Riigi otsustada on, mida ta peab prioriteetseks. Ühelt poolt on see maa antud Tallinna Sadamale kasutada. Teiselt poolt on ta tagastatud endisele omanikule.

Aastaaruandest on veel vara rääkida. Tuleb aga tõdeda, et aasta oli edukas ja EMEXi käibekasv korralik. Arvestame, et aastakäive tuleb kusagil 380 miljoni krooni ringis, EMEXi kasumiks prognoosime 45--50 miljonit krooni. Tonnides oli EMEXi käive eelmisel aastal üle 250 000 tonni vanametalli. 1994. aasta käive oli 272 miljonit krooni ja 220 000 tonni vanametalli.

Rõõm on öelda, et üha rohkem tuleb meie platsile jäätmeid, mis näitavad, et kuskil toimub tootmistegevus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum