Vastab välisministeeriumi asekantsler Raul Mälk
Meil oli Soomega kokkulepe, et valmistame delegatsioonid ette ja kinnitame ametlikult peaministri visiidiks. Nii et see toimus täiesti teadlikult sooviga jõuda peaministri visiidiks uude faasi.
Seda võib lugeda üpriski konkreetseks tähtajaks. Samas tuleb silmas pidada tõsiasja, et ees on ametlikud läbirääkimised ja tegemist on küsimusega, kus läbirääkijad saavad konkreetse instruktsiooni poliitiliste otsustajate käest. Mõnes mõttes on see käsk ametkondadele probleem selleks ajaks lahendada. Kui peaminister niimoodi teatab, on see siiski avalikult võetud kohustus või juhis.
Uute passide väljatulek tähendab seda, et inimene, kellel saab vana pass viisasid täis, läheb võtma passi ja ta saab selle uue passi. Inimene, kes on huvitatud, et tema pass on kindlam, uuem ja uhkem, läheb ja saab selle passi. See läheb ka teatud summa maksma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Passis on tehtud mitmed muudatused, mis kindlasti muudavad ta turvalisemaks. Inglise firma Thomas De La Rue and Comp Ltd, kelle juures Eesti oma raha ja dokumente trükib, on väga kaasaegne ja maailmakuulus firma. Teeme koostööd täiesti soliidse partneriga.
Eesti delegatsioon on neid arvamusi kuulnud vestlustes, kuid ametlikud läbirääkimised alles algavad. Milliseks täpselt kujuneb lahendus läbirääkimiste ajal ja millise täpse platvormiga Eesti sinna välja läheb, selle kohta ei hakkaks praegu kõiki detaile välja tooma.
Kui Eestist Soome sõitjate arv tuleb 100 000--200 000 aastas ja praegu minu teada ongi neid uusi passe sadakond tuhat, siis kujutan ma ette, et probleemi peaks olema võimalik lahendada. Jään siin siiski mõneti vastuse võlgu, kuna kodakondsus- ja migratsiooniameti valmidust teatud tempoga neid dokumente välja anda oskab ehk nende esindaja täpsemalt hinnata. Siin ma teise ametkonna eest ei julge lubadusi anda.
Ma arvan, et Soome ootab tegelikult, et Eesti poolel oleks kogu piiriületamisega seotud kompleks lihtsalt võimalikult kaasajastatud ja seda mitte ainult punktides, kus me Soome läheme, vaid kindlasti ida- ja lõunapiiril. Nad sooviksid tõesti kindlad olla, et Eestist tuleb seltskond, kelle üle Soome riik ja rahvas saavad rõõmsad olla.
Oleme ikka ausad selleski mõttes, et Eestis on kuritegevuse ja eriti vägivaldse kuritegevuse tase absoluutselt teises suurusjärgus, kui ta on Soomes. Seetõttu on soomlaste jaoks tegemist tõsiste psühholoogiliste probleemide ja arusaadavate kartustega, mida viisavabadus võiks kaasa tuua. Soome on siiski väga madala kuritegevuse ja efektiivse politseitööga riik.
Paljud mured polegi varustuses, paljud asjad on kinni töökorralduses. Kui inimesed hakkavad läbima peakontrolli piiril, mitte konsulaadis, on tähtis, et piiril töötajad oleksid hästi ette valmistatud, õppinud passe tundma, võltsinguid eristama, et nad oleksid samas töökohal mugavalt sisse seatud ja vajaliku tehnika ning sidevahenditega varustatud.
Ilmselt eeldab viisavabadus kogu liikumisskeemi läbivaatamist ja paljude küsimuste lahendamist. Tallinna sadama terminaalide ehituslik pool tuleb üle vaadata, ma usun, et võib-olla nii mõnegi asja jaoks tuleb käesoleva aasta jooksul raha leida.
Olulise sammu peame tegema rahvastiku arvestuse alal. Kui meil on vaja kedagi kiiresti kontrollida, peaksid registrid ka korralikult tööle hakkama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ma usun, et Eestist Soome minevad inimesed peavad olema valmis selleks, et neile võidakse piiril mõningaid küsimusi esitada, et nende dokumente uuritakse tähelepanelikult. Ma ei usu, et siin midagi erilist tekib. Hea näide on viisavabadus Suurbritanniaga. Nii mõnegi Inglismaale mineja käest on küsitud, kas tal on vahendid elamiseks, kuhu ta läheb jne. Esitatakse küsimusi, mis vabale inimesele vabalt maalt võivad esimesel hetkel kummalised tunduda.
Ma arvan, et Soome riigil on õigus oma julgeoleku eest hoolt kanda ja meie peame tegelikult sama tegema, sest on ohte sealtpooltki. Näiteks pangavargad on juba kohale jõudnud. Viisavabadus, vähemalt esimesel etapil, ei ole inimeste kontrollimatu liikumine. See ei ole ühine passiruum, nagu ta on Põhjamaade vahel, kus keegi kedagi ei kontrolli.
On näha, et teised riigid jälgivad seda väga täpselt. Austria ja Iirimaa diplomaatidega on viisavabaduse konkreetsetest tähtaegadest olnud päris palju juttu. Väga selgelt on uuritud meie seisu soomlastega. On näha, et eeldatavasti läheb siis viisavabaduse küsimuses vesi paisu tagant päris lahti.
Kui oleme saanud kaupade, kapitali ja ka inimeste vaba liikumise , siis niimoodi need ELi alustalad jõuavadki meieni.
On toimunud arupidamisi Saksamaaga, kuid see on veel suhteliselt algfaasis. Saksamaal on aga oluline koht Schengeni süsteemi lahtimuukimisel. Ka Norra ja Sloveeniaga on juba läbirääkimisi peetud.