Ühistu koosolek maja trepikojas

Ideaalsesse ühistute loomispilti on programmeeritud nii vastuolusid kui piiranguid, näiteks pangalaenu osas

Elamuühistu liikmed ei saa laenu tagatiseks anda oma korterit, kuna pole selle omanikud. «Laenu taotlemisel ei sea ühistu vorm mingeid piiranguid,» väidab riigi elamuameti peadirektor Volli Kalam.

Korteriühistu liige saab tagatiseks anda oma korteri, elamuühistu liige aga oma osamaksu. «Tõsi, laenuandja dikteerib tingimused, mistõttu ta võib osamaksu laenu tagatisena mitte aktsepteerida, ent seadustku järgi on see võimalik,» möönab Kalam.

Hansapanga laenuosakond elamuühistu elaniku osamaksu laenutagatisena ei aktsepteeri, kuna pangal on raske kontrollida, kas omanik oma osamaksu vahepeal ei võõranda. Ka elamuühistu liikmed võivad moodustada korteriühistu ja saada korteriomanikeks.

«Aga ei ole soovitav rutata,» lisab Kalam, «mõttekas on enne erastada maa ning seejärel jagada korterid omanditeks ja kanda kinnistusraamatusse.» Probleemi, et elamuühistu liige ei saagi omanikuks, ei saa korterit pärandada jne, ei ole Kalami kinnitusel olemas.

Seadused ei kohusta ühistut moodustama. «Praktika aga näitab, et ühistu loonud saavad kasu,» kinnitab Kalam, kelle sõnutsi ühistute teket pidurdavad endised majavalitsused. Seadus ütleb, et kui ühistu enesealgatuslikult ei teki, peaks dokumendid ette valmistama ja algatama ühistu moodustamise kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõte, kellega korteri erastanud on sõlminud hoolduslepingu.

«Ega me oma initsiatiivi ühistute loomisel eriti näidanud ei ole,» tunnistab Lasnamäe linnaosa valitsuse vanema asetäitja Arvi Taniloo. «Kus ongi ettevõtte motivatsioon anda ära oma vara?» pärib Volli Kalam. Ta usub, et kui oleks loodud sõltumatu struktuur, nagu seda on erastamisagentuur ettevõtete erastamiseks, ei oleks ka ühistute teke nii edutu. Praegu sunnitakse administratiivselt ettevõtet, kes on eluruumid ära andnud, loobuma ka eksistentsist.

Arvi Taniloo sõnutsi ei ole probleem mitte ühistute moodustamises vaid käiku andmises: «Registreeritakse ja jäävadki pooleli.» Ta soovitab ühistutele hakata haldama: «Siis on näha, kuhu ja kui palju raha läheb.»

Tänitamine, et raha raisatakse, hakkab tedagi juba ära tüütama. 650 elamuga Lasnamäel, kus on erastatud 86% korteritest, on moodustatud vaid kaks korteriühistut: Majaka 31 ja Pae 17A. Nendes majamürakates, kus inimesed teineteisega ei kontakteeru, jääb Kalami arvates ühistu moodustamine toppama esimese koosoleku kokkukutsumise taha.

«Ma uuriks järgi, palju on majas erastatud kortereid, peaks naabritega nõu, paneks postkastidesse teated ning peaks sealsamas maja trepikojas esimese koosoleku ära,» ei näe Kalam ühistu moodustamises midagi keerulist. Ta kinnitab, et juba poole aasta pärast toob töötav ühistu selle elanikele kasu. Ka korteriüürist viis krooni ruutmeetri pealt jõuab mõne aastaga kokku koguda katuse remondiks vajaliku summa. Võiks mõelda laenule ja küttesüsteemi uuendamisele. «Kokkuhoidmisel võib soojuse tasu vähendada kuni 20 protsenti,» kinnitab Rakvere aselinnapea, ühistu Mart esimees Jaan Palu.

Sageli pärsivad ühistu arengut üürivõlglased. Ega muud kui kohtusse. «Kes üle kolme kuu juba võlgu, tõstetakse ikka välja,» märgib Kalam ja muigab, «praktikas on kõige sagedasem, et kui juba hagi kohtus on, makstakse ka üür ära.»

Rakveres on ürituse eestvedajaks Rakvere kinnisvarahaldurite koda. 100% elamufondist on erastatud, loodud 62 korteriühistut ning asutatud ka Rakvere korteri-ühistute liit, mis abistab ühistuid juriidiliste, ehituslike, santehniliste ja raamatupidamisküsimuste lahendamisel. «Rakvere on eeskujuks,» nõustub Kalam, kes näeb liidu ülesandena haldamisalase koolituse organiseerimist.

Ühistute loomist peaks motiveerima maailmapanga lubadus anda Eestile 11--14protsendilise intressiga 15aastase tähtajaga 15 mln dollarit eluasemelaenu, sihtgrupiks on elamu- ja korteriühistud ning eraomanikud.

«Kui maja päris korda teha, nagu me pangahooneid näeme, siis ei oskagi öelda, millist summat vaja oleks,» tunnistab Kalam. Selleks, et kogu Eestis teha korda elamute katused, vahetada kütteseadmed jms, kuluks ekspertide hinnangul viis miljardit krooni.