7. mai 1996
Jaga lugu:

Soome ja Vene maksuleping

Leping nõuab mõlema riigi parlamendi heakskiitu ning see jõustub 15 päeva pärast ratifitseerimist ning seda saab kohaldada sellele järgneva kalendriaasta algul, seega alates 1. jaanuarist 1997.

Soome ekspertide arvates on uuel lepingul nii head kui halvad küljed. Hea on see, et uus maksuleping lõpetab pikka aega kestnud ebakindla perioodi ning võimaldab Venemaal tegutsevatel Soome firmadel teha pikaajalisi maksuplaane. Nii Soome firmade kui ka üksikisikute seisukohalt on aga uus leping 1987. a lepingust tunduvalt ebasoodsam.

Kahe riigi maksuleping lähtub majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni näidismaksulepingust, mis tagab, et seda ei ole võimalik eri moodi tõlgendada.

Venemaal tegutsevate ehitusfirmade seisukohalt on olulisim muutus see, et tööobjekti käsitletakse püsiva töökohana, kui seal töötatakse üle 12 kuu. Praeguse lepingu kohaselt on selle pikkus 36 kuud, mis tähendab, et varem kolm aastat kestnud maksusoodustused kehtivad edaspidi ainult aasta.

Ainult siis, kui töötaja on seotud tehnilise teenindamisega, mis on seotud tehnoloogiaülekandega või analoogse lepingu täitmisega, on palk maksuvaba.

Venemaalt Soome toodavad dividendid kuuluvad tuluallikamaksu alla, mille määr on kas 5 või 12 protsenti. Viieprotsendilist maksumäära kohaldatakse otseinvesteeringutelt saadavate dividendide puhul. See on, kui dividendi saavale firmale -- Soome firma Soomes -- peab Venemaal dividendi jagavast ühisfirmast kuuluma vähemalt 30% ja firmasse paigutatud välisinvesteering peab ületama 100 000 dollarit.

Kui ei ole tegemist otseinvesteerimisdividendidega, siis kohaldatakse 12protsendilist maksumäära. See diskrimineerib väikeettevõtteid, kes ei ole valmis paigutama Venemaal tütarfirmasse või aktsiaseltsi nii suurt summat.

Erinevalt Venemaast ei kuulu Soomest väljaviidavad dividendid tuluallikamaksu alla. Soome eksperdi meelest aitab see elavdada Vene investeeringuid Soomes. KL

Jaga lugu:
Hetkel kuum