?ampinjonid Tartu külje alt

«Tahtsime esimesed seened juba mullu jõuludeks kasvatada, aga ei jõudnud tehnilisi probleeme lahendatud,» räägib Ösel Foodsi kommertsdirektor Heiki Tuul.

Tänaseks on Reolas ehitatud kaheksa seenekambrit, kus igaühes on 250 ruutmeetrit seeneriiuleid. Riiulitele veetakse nailonlint, mille peal on 20 sentimeetri kõrgune kriidi ja turba seg uga kaetud kompostikiht. Kui kompost on saagi andnud, keritakse lindid riiulitelt maha, kompost aurutatakse läbi ja viiakse lauda kõrval olevasse tühja siloauku.

«Loodame seente alt läbi käinud komposti aiapidajatele maha müüa,» lausub Margus Laurits. Põhu, turba, kanasõnniku ja kes-teab-veel-mille segu on hea kasutada maasikate väetamisel ja ka teistel peenardel.

Taanist ostetud seadmed ja seenekambrite väljaehitamine nõudsid Ösel Foodsilt miljonitesse ulatuva summa. «Oleme seenekasvatusse investeerinud ligi viis miljonit krooni,» ütleb Heiki Tuul.

Seeneniidistik ehk mütseel ostetakse Lätist. Rublaajal hankis Luunja ?ampinjonikasvatus mütseeli Moskvast, kuhu 1980. aastatel rajati hektari suurune ?ampinjonikompleks, mis tänini saaki annab. Ühe tonni komposti kohta kulub seente tootmiseks ligi viis kilo mütseeli.

«Mütseelitootjaid on ka Eestis piisavalt, kuid siin ei suudeta pakkuda meile sobiva hinna ja kvaliteediga kaupa,» tunnistab Margus Laurits.

Seenekasvatust juhib arvuti, kambritesse on paigaldatud kliimaseadmed. Komposti ja katteturba segavad masinad, ainult saaki korjata ja pakkida tuleb käsitsi.

Lauritsa sõnul oleks hea tulemus, kui ühe seenevooruga kogutaks 30 kilogrammi ja aastas 100--120 kilogrammi saaki igalt kasvuruutmeetrilt. «Loodame saada saagikuseks kuni 200 tonni aastas ehk tubli pool tonni päevas,» lausub Laurits.