• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Presidendi residents viibib

    Esialgu oli presidendi kantseleil kavas ehitada vaid suviseks kasutamiseks mõeldud maja, aga siis otsustati, et Paslepast saab presidendi ainus väliresidents, kus saab ka talviseid vastuvõtte korraldada, selgitas Johannson. Vaja on ehitada korralik veetrass ja kommunikatsioonid, majad üle viia elektriküttele, aga see nõuab lisaraha.
    Rahataotlusi on Johannsoni sõnul valitsusele esitatud korduvalt, kuid mis summa kohta, ei pidanud ta võimalikuks nimetada. «See selgub siis, kui on selge, kuhu me olemasoleva rahaga jõuame,» märkis Johannson.
    Valitsus on Paslepa suveresidentsi ehituseks eraldanud 1,7 miljonit krooni. Johannsoni sõnul ei kata see kõiki vajadusi. Presidendi suvemaja tuleb juurdeehitusena senise suvemaja külge.
    Põhjalikku remonti vajab ka suvituskompleksi vana suvila, mis praegu on üsna armetus olukorras, lisas Johannson. «Selle konserveerimine on kulukam kui uue ehitamine,» avaldas ta arvamust.
    Juurdeehitus on kahekorruseline, 200m² üldpinnaga, puitkarkassist ja väljast vooderdatud Prantsuse puitkiudplaadiga. Põhiosa suvemajast moodustab 75 m² suurune kaminasaal. Teisel korrusel hakkavad paiknema presidendi töö- ja magamisruumid. Korrust ümbritsevast akendelindist avaneb vaade merele.
    Projekti autor ja peatöövõtja on E. Laansoo arhitektuuribüroo. Alltöövõtjad on AS Ase, kes teeb välis- ja siseviimistluse, elektritööd ja rajab kommunikatsioonid, ning AS Kodumajatehas, kes valmistas maja moodulid. Johannsoni sõnul ei valmi ehitus õigel ajal osalt seetõttu, et Kodumajatehases valmistatud detailide kvaliteet jättis soovida ja nõudis ümbertegemist. «Pole võimatu, et nõuame neilt viivituse eest trahvi,» märkis Johannson.
    ASi Kodumajatehas peadirektori Lembit Lumbi sõnul oli presidendi suvemaja eriprojekt, mida tehase tingimustes oli keeruline valmistada. Ta lisas, et nende valmistatud majamoodulid on soojustatud ja maja võib kasutada ka külma ilmaga.
    Presidendi kantselei majandusdirektor Andres Johannson ei pidanud võimalikuks avalikustada suvemaja eskiisprojekti, kuna see on riiklik saladus, nagu ka presidendi korteri plaan. Kommentaaridest Paslepa residentsi kohta keeldusid ka Laansoo arhitektuuribüroo ja ehitusfirma Ase.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.