Presidendi residents viibib

Põhjalikku remonti vajab ka suvituskompleksi vana suvila, mis praegu on üsna armetus olukorras, lisas Johannson. «Selle konserveerimine on kulukam kui uue ehitamine,» avaldas ta arvamust.

Juurdeehitus on kahekorruseline, 200m² üldpinnaga, puitkarkassist ja väljast vooderdatud Prantsuse puitkiudplaadiga. Põhiosa suvemajast moodustab 75 m² suurune kaminasaal. Teisel korrusel hakkavad paiknema presidendi töö- ja magamisruumid. Korrust ümbritsevast akendelindist avaneb vaade merele.

Projekti autor ja peatöövõtja on E. Laansoo arhitektuuribüroo. Alltöövõtjad on AS Ase, kes teeb välis- ja siseviimistluse, elektritööd ja rajab kommunikatsioonid, ning AS Kodumajatehas, kes valmistas maja moodulid. Johannsoni sõnul ei valmi ehitus õigel ajal osalt seetõttu, et Kodumajatehases valmistatud detailide kvaliteet jättis soovida ja nõudis ümbertegemist. «Pole võimatu, et nõuame neilt viivituse eest trahvi,» märkis Johannson.

ASi Kodumajatehas peadirektori Lembit Lumbi sõnul oli presidendi suvemaja eriprojekt, mida tehase tingimustes oli keeruline valmistada. Ta lisas, et nende valmistatud majamoodulid on soojustatud ja maja võib kasutada ka külma ilmaga.

Presidendi kantselei majandusdirektor Andres Johannson ei pidanud võimalikuks avalikustada suvemaja eskiisprojekti, kuna see on riiklik saladus, nagu ka presidendi korteri plaan. Kommentaaridest Paslepa residentsi kohta keeldusid ka Laansoo arhitektuuribüroo ja ehitusfirma Ase.