Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millal on pankrot kuritegelik?

    Kuritegeliku pankroti all mõeldakse seda, kui firmaomanikud või tegevjuhtkond teadlikult kutsuvad esile firma pankroti, viies sealt rahalisi vahendeid kas teise firmasse või omastades raha. See on teadlik pikemaajaline protsess.
    Ma arvan, et Eestis on möödunud aastate jooksul olnud päris palju kuritegelikke pankrotte, millele ei ole ei seadusandja ega seaduse täideviija adekvaatselt reageerida suutnud. Magus osa paljude firmade ning isikute rikkusest on tulnud läbi kuritegeliku pankroti.
    Praegu jääb seda võimalust järjest vähemaks ja vähemaks. Ühiskond nii-öelda tsiviliseerub, aga omal ajal oli kuritegelik pankrot paljude jaoks üks ärilise edu eeldusi.
    Väga palju on praktiseeritud seda, et võetakse pangalaenu, suures koguses kaupa ja tekitatakse seejärel kunstlikult maksejõuetus. Pank jääb laenust ilma, kauba müüja kaubast ja rahast. Firmaomanik aga täidab edukalt isiklikke taskuid ning jätkab siis juba edukat äri, öeldes, et minu äri saladus on isiklik geniaalsus ja äriideed, kuigi tegelikult on tegemist riigi või teise ettevõtja arvel saadud kopsaka toetusega.
    Kuritegelikku pankrotti tuvastada on väga keeruline. Eestis pole veel neid piire, kust pankroti puhul algab kuritegelikkus, ei majanduspolitseis ega ka uurimisasutustes suudetud tõmbama hakata, kuna puudub kvalifitseeritud tööjõud raamatupidamis- ja auditeerimisspetsialistide näol, kes oleksid võimelised üldse aru saama, mis sünnib.
    Rahva Hääle puhul on asi kuritegelikust pankrotist kaugel. Tuletame meelde artikleid ja kõiki avalikke tekste selle kohta, mille tõttu lõpetati kolme päevalehe väljaandmine. Tegemist oli sellega, et neid lehti korraga välja anda ei olnud võimalik, kuna majanduslik konkurents oli kõikidele väljaandjatele üle jõu käiv. Seetõttu asutati uus väljaanne, mis seniste väljaandjate huvisid arvestas. Siit lähtudes on pankrotihaldur Mihelsoni käsitlus sellest, et Eesti Päevaleht on Rahva Hääle õigusjärglane, täiesti väär. Tegemist on uue ettevõttega. Mihelson ei suuda aru saada täiesti lihtsatest asjadest.
    Juriidiliselt on Eesti Päevalehe puhul asi nii, et asutati uus väljaanne uue väljaandjaga. Eelmisi lehti välja andnud ettevõtteid ei liidetud. Selles mõttes pole ettevõtetel uue väljaandjaga mitte mingisugust põhjuslikku seost. Nii et tegemist pole mitte ettevõtete liitmise protseduuri, vaid turu ümberjaotamise protseduuriga. Turu ümberjagamisse aga pankrotiseadus teatavasti mingit moodi ei puutu.
    Tekib küsimus, milleks uskuda pankrotihalduri juttu, millel tegelikult ei ole alust. Ma mõtlen jubedusega selle peale, kui Tallinna kaubamaja peaks pankrotti minema. Mis siis juhtub? Kas tuhandetel aktsionäridel keelatakse maalt lahkuda?
    Üldse on mul väga raske võtta selles loos mingit seisukohta, kuna ma pole näinud ühtegi kohtumäärust, kutset või muud taolist. Kahtlen, kas see kõik pole mitte pankrotihalduri fiktsioon.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.