22. september 1996
Jaga lugu:

Tartu on Eesti keeglikeskus

Keegel (kujund 9 kurikast) ja bowling ehk harrastuskeegel (kujund 10 kurikast) on spordiala ja meelelahutusvormina väga levinud USAs ja Kesk- ning Lääne-Euroopas. Kiirelt on populaarsus tõusnud ka Põhjamaades. Näiteks Taanis on tänaseks üle 1000 bowling'uraja, Soomes on keeglirada iga 2000 elaniku kohta.

«Seda arvestades võiks ju Tartus ka mõnekümne aasta pärast 50 rada olla,» fantaseerib Ihaste hotellikompleksi ja sealsete keegliradade omanik Meelis Tomberg.

Tema sõnul on praegu Tartus vaid kümmekond tõsisemat keegliharrastajat, kuigi radade kasutamine on kohati kuni kuuks ajakse ette broneeritud. «Firmad hakanud töötajaile keegliaegu kinni panema,» märgib Tomberg.

Möödunud aasta juulis avatud keeglisaali sisustus ja radade transport ning paigaldamine läksid kokku maksma ligi 2 miljonit krooni. Puhtäriliselt keegel Tombergi sõnul end ära ei tasu, aga koos piljardi, baari ja saunaga on ettevõtmisel jumet.

Maikuus peeti Ihaste hotellis Balti karikavõistlused keeglis. Kohal oli ka kaheksakordne maailmameister Ralf Koch Saksamaalt. «Ta viskas 800 viskest vaid ühe mööda,» meenutab Tomberg.

Omavahelisi mõõduvõtmisi korraldavad ka Eesti keegliklubid. Tallinnas on neid kolm, Tartus ja Pärnus seni kummaski üks. Tartu keegliklubi president Vello Lään leiab, et keegel on eelkõige rahvasport, mida saab harrastada terve perega. «Saksamaal ja USAs tegelevad sellega tuhanded, keegel on põnev, hasartne, pakub meelelahutust ja aitab füüsist vormis hoida,» märgib raadio Tartu direktor Lään.

Meelis Tombergil on kavas Tartusse veel üks keeglisaal rajada, aga selle eeldus on tugeva võistkonna teke, et oleks mõtet kohapeal suuri võistlusi korraldada. Tomberg loodab väga tudengite peale, et aasta pärast oleks võimalik siinne üliõpilasvõistkond maailmameistrivõistlustele saata. «Peangi ülikooli juhtkonnaga läbirääkimisi selle üle, kuidas tudengid soodushinnaga treenida saaksid,» märgib keegli Tartusse toonu.

Augustis avas uksed ASi Mirco bowling'usaal Tartu raudteejaama lähistel. Endisesse õlletehase lattu on rajatud 4 rajaga harrastuskeeglisaal koos piljardi, sauna ja baariga.

«Esimene kuu kulus reguleerimisele ja häälestamisele, aga huvilised on kogu selle aja siin ka mängida saanud,» märgib ASi Mirco omanik Robert Mirzojev. Tema sõnul avatakse keeglisaal pidulikult oktoobris ja kohe korraldatakse ka Eesti meistrivõistlused bowling'us.

AS Mirco kulutas radade rajamisele 1,2 miljonit krooni. Sisseseade toodi USAst firmalt Brunswick. Mirzojev peab Brunswicki esindajatega läbirääkimisi, et AS Mirco saaks bowling'uradu tootva firma esindajaks Eestis.

«Oleme juurutanud oma klubikaardi, mille omanikud saavad meie maja teenuseid kasutada soodushinnaga,» lisab ASi Mirco tegevdirektor Ingrid Ehaveer. Tema sõnul on huvi bowling'u kui eestimaalasele uudse spordiala vastu üllatavalt suur.

«Mulle on tehtud pakkumine Tallinnasse samalaadne bowling'ukeskus rajada ning ma kaalun praegu seda päris tõsiselt,» kinnitab Robert Mirzojev.

On imelik, et Tallinnas pole veel ühtegi korralikku keeglisaali rajatud. Linnahalli Jugoslaavia päritolu asfaltradadega keegel vajaks juba ammu tõsist kapitaalremonti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum