- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vana Toomast sai moenarr
Esimene Vana Toomas valmistati 1530. aastal vasest. Originaali asemel seati 1952. aastal tornitippu Vana Toomase koopia, mis oli kuldamata vasest ja tõmbus aja jooksul roheliseks.
Praegu kasutusel oleva Vana Tooma kolmanda variandi valmistas sepp Vello Rooveer. Uue vahisõduri tegemine ja montaazh maksis kokku 140 000 krooni. Linnavaht kaalub 42,5 kg, ta on osaliselt kullatud ja osaliselt kaetud vaserohet meenutava värviga. Vana Tooma kuldamisel tehtigi Jüri Kuuskemaa sõnul viga.
«Konsulteerisin ühe Saksa eriteadlasega, kes kinnitas, et tuulelippude figuurid Euroopas on üleni kullatud,» räägib Kuuskemaa. «Kui ka lumi, vihm ja rahe on aja jooksul meie Vana Toomalt kullakirme maha hõõrunud, pole kahtlust, et meilgi oli algselt tegemist üleni kullatud vaskmehikesega.»
Vana Tooma kulunud raudrüü mängis Kuuskemaa sõnul raekoja praegusele arhitektile Teddy Böcklerile vingerpussi. Originaali vaadates märkas arhitekt Kuuskemaa sõnul tagasihoidlikke kullajälgi üksnes Vana Tooma kübarast varjatud näol ja raudrüü jalaharude vahel. Seepeale hakkas arhitekt kahtlema, kas sõjasulane oligi üleni kullatud või ainult osaliselt, lisab Kuuskemaa. Arhitekt konsulteeris meistritega, kas on võimalik Vana Toomast üksnes osaliselt kullata, jättes mujal vase pinna katmata. Seppade kinnitusel polnud see võimalik.
Vaseseppade sõnul oli võimalik terve figuur katta punaka kullakrundiga, isegi kui osa kuju pinda oleks jäänud seejuures kuldamata. Teine võimalus oli katta osa kuju pinnast vaserohelist meenutava värviga.
Kaheldes ainuvõimalikus lahenduses, joonistas Böckler kolm kavandit ja viis need muinsuskaitseametisse. Ühel kavandil oli Vana Toomas üleni kullatud, teisel punakuldne ja kolmandal rohekuldne. Muinsuskaitseametis valiti kolmest võimalikust rohekuldne kuju.
Paberil nägi Vana Toomas III kindlasti mõnevõrra mahedam välja, kuid materjali viiduna kukkus vahimehe roheline värv nii vänge välja, et see on tõesti häiriv, võtab Kuuskemaa jutu kokku.
«Üllatusin, kui nägin, milline jakike Vanale Toomale selga oli maalitud,» ütleb Tallinna raekoja perenaine Elvira Liiver. Samas ei mõista ta, miks ei võetud Vana Tooma täielikku kuldamist ette siis, kui see oli veel võimalik. Liiveri sõnul ei tee praegune kemplemine kellelegi au ja tõstab vaidlejad tola seisusesse.
Muinsuskaitseameti direktori Jaan Tamme sõnul on Kuuskemaa lihtsalt tolmu üles keerutanud ja probleemi ümber vaidlevad inimesed, kellel ei ole midagi teha.
«Kui keegi selle kavandi meie majas kooskõlastas, siis olgu pealegi,» jätkab Tamm. «Meiega on vaja konsulteerida juhul, kui keegi otsustab originaali kallale minna ja seda värvima hakata.»
ASi Stinger juhatuse esimehe Mati Maanase sõnul tuleb mõelda, kuidas Vana Toomas raekoja tornist alla saada, kui otsustatakse kuju taas kuldama hakata. Pekkaniska kraana tund maksab 5000 krooni, selle töölõigu peale kulub vähemalt kaheksa tundi. Ta on seisukohal, et kui antakse käsk, tehakse töö ära, sest ülekuldamiseks vajalik lehtkuld on olemas.
Esmaspäeval otsustati tellida ajaloolised uuringud selgitamaks, kas ka originaal oli täesti üle kullatud. Senikaua püsib kolmas Vana Toomas raekoja tornis valvepostil oma praegusel kujul.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele