Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome mark riskikindlam

    Vahel juhtub ka väljaspool Eestit või Vene impeeriumi asju, mis eestlaste majanduselu mõjutavad. Euroopa Liidu rahanduskomitee otsustas laupäeval liita Soome marga Euroopa valuutavahetusmehhanismiga (ingl k European Rate Mechanism -- ERM). Uudis, mis esmapilgul tundub eestlase jaoks kauge ja keerulise eurosehkendusena, omab suurt tähtsust siinsete väliskauplejate jaoks. On ju Soome Eesti suurim väliskaubanduspartner. Soome rahale kehtestati teiste ERMi valuutade suhtes kindel kõikumispiir: pluss-miinus viisteist protsenti. See muudab marga kursi stabiilseks näiteks Saksa marga suhtes, millega Eesti kroon on üheselt ja vääramatult seotud. Lühidalt, eesti kaupmehe jaoks on Soome mark senisest kindlam raha. Tema kursi kõikumine valmistab nüüd senisest palju vähem üllatusi ja peavalu.
    Siinkohal põgus meenutus lähiajaloost. Kui 1992. aasta juunis toimus Eestis rahareform, siis oli Soome marga ja Eesti krooni suhe 1:2,9. Mark oli siis seotud Euroopa Liidu valuutade põhjal arvutatud ühiku eküüga, kuid haakis ennast sellest peagi lahti. Sellest ajast kuni möödunud laupäevani kõikus mark vabalt teiste valuutade suhtes. Soomlaste liitumine ERMiga enam suuri võnkeid margale ei lubaks ning Eesti ettevõtetel on võimalik oma markades saadavaid tulusid paremini ette planeerida.
    Esimestes liitumisjärgsetes kommentaarides on Soome majandusspetsialistid rõhutanud, et viieteistprotsendine kõikumiskoridor on marga jaoks isegi liiga avar. Tõenäoliselt soovib Soome pank ajada veelgi konservatiivsemat rahapoliitikat ning hoiab marga kõikumise 3--4 protsendi piirides.
    Taolises tegutsemises on nähtud küll ohtu Soome praeguse valitsuse püsimisele, sest tugev ja devalveerimiskindel mark (devalveerimiseks ei piisa enam Soome enda otsusest, vaid oleks vaja ka ELi rahanduskomitee luba) võib tekitada raskusi Soome eksportijatele. Samas on Soome valitsus ja majandusjuhid kinnitanud, et veel järgmisel aastal soovivad meie põhjanaabrid näidata Euroopale, et nende majandus on igati valmis veelgi suuremaks katsumuseks.
    Nimelt tahab Soome saada 1999. a loodava Euroopa valuutaliidu ( ingl k European Monetary Union -- EMU ) liikmeks ning võtta 2002. a rahvusvaluuta asemel käibesse Euroopa ühisraha euro.
    ERM käivitati 1979. aastal eesmärgiga luua Euroopasse stabiilsete valuutade süsteem. Idee pole iseenesest uus. Juba 1944. aastal USAs Bretton Woods'is toimunud ülemaailmsel rahanduskonverentsil leppisid maailma juhtivad majandusmaad kokku stabiilse Euroopa valuutasüsteemi loomises.
    ERM on puhtalt Euroopa Liidu institutsioon ning tema praktika näeb ette, et tugevat valuutat omava liikmesmaa keskpank ostab suure kursikõikumise vältimiseks vastavalt vajadusele kokku nõrgemate maade valuutasid. Viimaste keskpangad omakorda ostavad jällegi omamaist raha, et kursse kokkulepitud raamides hoida.
    Lisaks Saksamaale ja Soomele osalevad ERMis praegu Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Taani, Austria, Iirimaa, Hispaania ja Portugal. ELi liikmesriikidest on ERMist jäänud seni eemale Suurbritannia, Kreeka, Rootsi ja Itaalia.
    Eestlaste jaoks on Soome liitumise järel kindlasti olulisim see, mida otsustavad rootslased. Vaadates hüppeid, mida rootslaste raha viimastel aastatel teinud on, oleks eesti kaupmeestele ülemerenaabrite krooni taltsutamine ERMi purgis igati meelepärane sündmus. Jääb vaid oodata, millal Eesti oma kroon endale Euroopa Liidus ja selle valuutaliidus koha leiab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.