14. oktoober 1996
Jaga lugu:

Soome mark riskikindlam

Vahel juhtub ka väljaspool Eestit või Vene impeeriumi asju, mis eestlaste majanduselu mõjutavad. Euroopa Liidu rahanduskomitee otsustas laupäeval liita Soome marga Euroopa valuutavahetusmehhanismiga (ingl k European Rate Mechanism -- ERM). Uudis, mis esmapilgul tundub eestlase jaoks kauge ja keerulise eurosehkendusena, omab suurt tähtsust siinsete väliskauplejate jaoks. On ju Soome Eesti suurim väliskaubanduspartner. Soome rahale kehtestati teiste ERMi valuutade suhtes kindel kõikumispiir: pluss-miinus viisteist protsenti. See muudab marga kursi stabiilseks näiteks Saksa marga suhtes, millega Eesti kroon on üheselt ja vääramatult seotud. Lühidalt, eesti kaupmehe jaoks on Soome mark senisest kindlam raha. Tema kursi kõikumine valmistab nüüd senisest palju vähem üllatusi ja peavalu.

Siinkohal põgus meenutus lähiajaloost. Kui 1992. aasta juunis toimus Eestis rahareform, siis oli Soome marga ja Eesti krooni suhe 1:2,9. Mark oli siis seotud Euroopa Liidu valuutade põhjal arvutatud ühiku eküüga, kuid haakis ennast sellest peagi lahti. Sellest ajast kuni möödunud laupäevani kõikus mark vabalt teiste valuutade suhtes. Soomlaste liitumine ERMiga enam suuri võnkeid margale ei lubaks ning Eesti ettevõtetel on võimalik oma markades saadavaid tulusid paremini ette planeerida.

Esimestes liitumisjärgsetes kommentaarides on Soome majandusspetsialistid rõhutanud, et viieteistprotsendine kõikumiskoridor on marga jaoks isegi liiga avar. Tõenäoliselt soovib Soome pank ajada veelgi konservatiivsemat rahapoliitikat ning hoiab marga kõikumise 3--4 protsendi piirides.

Taolises tegutsemises on nähtud küll ohtu Soome praeguse valitsuse püsimisele, sest tugev ja devalveerimiskindel mark (devalveerimiseks ei piisa enam Soome enda otsusest, vaid oleks vaja ka ELi rahanduskomitee luba) võib tekitada raskusi Soome eksportijatele. Samas on Soome valitsus ja majandusjuhid kinnitanud, et veel järgmisel aastal soovivad meie põhjanaabrid näidata Euroopale, et nende majandus on igati valmis veelgi suuremaks katsumuseks.

Nimelt tahab Soome saada 1999. a loodava Euroopa valuutaliidu ( ingl k European Monetary Union -- EMU ) liikmeks ning võtta 2002. a rahvusvaluuta asemel käibesse Euroopa ühisraha euro.

ERM käivitati 1979. aastal eesmärgiga luua Euroopasse stabiilsete valuutade süsteem. Idee pole iseenesest uus. Juba 1944. aastal USAs Bretton Woods'is toimunud ülemaailmsel rahanduskonverentsil leppisid maailma juhtivad majandusmaad kokku stabiilse Euroopa valuutasüsteemi loomises.

ERM on puhtalt Euroopa Liidu institutsioon ning tema praktika näeb ette, et tugevat valuutat omava liikmesmaa keskpank ostab suure kursikõikumise vältimiseks vastavalt vajadusele kokku nõrgemate maade valuutasid. Viimaste keskpangad omakorda ostavad jällegi omamaist raha, et kursse kokkulepitud raamides hoida.

Lisaks Saksamaale ja Soomele osalevad ERMis praegu Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Taani, Austria, Iirimaa, Hispaania ja Portugal. ELi liikmesriikidest on ERMist jäänud seni eemale Suurbritannia, Kreeka, Rootsi ja Itaalia.

Eestlaste jaoks on Soome liitumise järel kindlasti olulisim see, mida otsustavad rootslased. Vaadates hüppeid, mida rootslaste raha viimastel aastatel teinud on, oleks eesti kaupmeestele ülemerenaabrite krooni taltsutamine ERMi purgis igati meelepärane sündmus. Jääb vaid oodata, millal Eesti oma kroon endale Euroopa Liidus ja selle valuutaliidus koha leiab.

Jaga lugu:
Hetkel kuum