• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome mark riskikindlam

    Vahel juhtub ka väljaspool Eestit või Vene impeeriumi asju, mis eestlaste majanduselu mõjutavad. Euroopa Liidu rahanduskomitee otsustas laupäeval liita Soome marga Euroopa valuutavahetusmehhanismiga (ingl k European Rate Mechanism -- ERM). Uudis, mis esmapilgul tundub eestlase jaoks kauge ja keerulise eurosehkendusena, omab suurt tähtsust siinsete väliskauplejate jaoks. On ju Soome Eesti suurim väliskaubanduspartner. Soome rahale kehtestati teiste ERMi valuutade suhtes kindel kõikumispiir: pluss-miinus viisteist protsenti. See muudab marga kursi stabiilseks näiteks Saksa marga suhtes, millega Eesti kroon on üheselt ja vääramatult seotud. Lühidalt, eesti kaupmehe jaoks on Soome mark senisest kindlam raha. Tema kursi kõikumine valmistab nüüd senisest palju vähem üllatusi ja peavalu.
    Siinkohal põgus meenutus lähiajaloost. Kui 1992. aasta juunis toimus Eestis rahareform, siis oli Soome marga ja Eesti krooni suhe 1:2,9. Mark oli siis seotud Euroopa Liidu valuutade põhjal arvutatud ühiku eküüga, kuid haakis ennast sellest peagi lahti. Sellest ajast kuni möödunud laupäevani kõikus mark vabalt teiste valuutade suhtes. Soomlaste liitumine ERMiga enam suuri võnkeid margale ei lubaks ning Eesti ettevõtetel on võimalik oma markades saadavaid tulusid paremini ette planeerida.
    Esimestes liitumisjärgsetes kommentaarides on Soome majandusspetsialistid rõhutanud, et viieteistprotsendine kõikumiskoridor on marga jaoks isegi liiga avar. Tõenäoliselt soovib Soome pank ajada veelgi konservatiivsemat rahapoliitikat ning hoiab marga kõikumise 3--4 protsendi piirides.
    Taolises tegutsemises on nähtud küll ohtu Soome praeguse valitsuse püsimisele, sest tugev ja devalveerimiskindel mark (devalveerimiseks ei piisa enam Soome enda otsusest, vaid oleks vaja ka ELi rahanduskomitee luba) võib tekitada raskusi Soome eksportijatele. Samas on Soome valitsus ja majandusjuhid kinnitanud, et veel järgmisel aastal soovivad meie põhjanaabrid näidata Euroopale, et nende majandus on igati valmis veelgi suuremaks katsumuseks.
    Nimelt tahab Soome saada 1999. a loodava Euroopa valuutaliidu ( ingl k European Monetary Union -- EMU ) liikmeks ning võtta 2002. a rahvusvaluuta asemel käibesse Euroopa ühisraha euro.
    ERM käivitati 1979. aastal eesmärgiga luua Euroopasse stabiilsete valuutade süsteem. Idee pole iseenesest uus. Juba 1944. aastal USAs Bretton Woods'is toimunud ülemaailmsel rahanduskonverentsil leppisid maailma juhtivad majandusmaad kokku stabiilse Euroopa valuutasüsteemi loomises.
    ERM on puhtalt Euroopa Liidu institutsioon ning tema praktika näeb ette, et tugevat valuutat omava liikmesmaa keskpank ostab suure kursikõikumise vältimiseks vastavalt vajadusele kokku nõrgemate maade valuutasid. Viimaste keskpangad omakorda ostavad jällegi omamaist raha, et kursse kokkulepitud raamides hoida.
    Lisaks Saksamaale ja Soomele osalevad ERMis praegu Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Taani, Austria, Iirimaa, Hispaania ja Portugal. ELi liikmesriikidest on ERMist jäänud seni eemale Suurbritannia, Kreeka, Rootsi ja Itaalia.
    Eestlaste jaoks on Soome liitumise järel kindlasti olulisim see, mida otsustavad rootslased. Vaadates hüppeid, mida rootslaste raha viimastel aastatel teinud on, oleks eesti kaupmeestele ülemerenaabrite krooni taltsutamine ERMi purgis igati meelepärane sündmus. Jääb vaid oodata, millal Eesti oma kroon endale Euroopa Liidus ja selle valuutaliidus koha leiab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Seaduseelnõu teeb virtuaalvääringute pakkujatele nõuded karmimaks
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Sunly asutaja: tõehetk energiaturul tuli ootamatult
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.