Kui arvestada, et käesolevaks aastaks oli ette nähtud 4 miljonit krooni, siis on järgmise aasta 35 miljonit suur edasiminek, ütles Ene Lindemann haridusministeeriumist. Tema sõnul küsis haridusministeerium 50 miljonit krooni, millest jäi eelarve projekti alles 35,5 miljonit. Lindemanni sõnul on tiigrihüppe projekti peaeesmärk Eesti ühiskonna konkurentsivõime tõstmine hariduse kaudu ja raha eraldamine on suur samm teel selle eesmärgi poole.

35 miljoni krooni eest hakatakse haridusministeeriumi plaani kohaselt propageerima tiigrihüppe ideed, looma eestikeelset koolitustarkvara, ehitama sidesüsteeme ja koolitama arvutiõpetajaid.

«Projekti tasuvust on praegu väga raske hinnata,» ütles Lindemann, «sellest saame ehk aru alles siis, kui meie lapsed kooli hakkavad lõpetama.»

Arvutifirma Microlink juhatuse esimees Rainer Nõlvak ütles, et arvutifirmad saavad tiigrihüpet toetada sooduspakkumiste ja toetussummade hankimisega. Nii näiteks said Eesti ülikoolid Microlinki vahendusel kingituseks 200 tööjaama Sun Microsystems.

Tiigrihüppe toetamiseks saabuvate miljonite kogumiseks ja jagamiseks loodi haridusministeeriumi initsiatiivil sihtasutus Tiigrihüpe, mille tegevuseks on selle aasta eelarves planeeritud eraldada 200 000 krooni. Sihtasutuse järgnevate aastate ülalpidamiskuludeks on kavandatud 5--6 protsenti käibest.

Koolid ja teised haridusasutused saavad raha ainult nii palju, kui palju küsivad, keegi midagi pakkuma ei hakka, ütles Lindemann. See põhimõte peaks Lindemanni sõnul vähendama mõnede koolijuhtide umbusaldust arvutite vastu, kuna lapsed ei lähe sellisesse kooli, kus pole heal tasemel arvutiõpet.

Tiigrihüppe sihtasutuses hakkab tööle kolm inimest, projekti tegevjuhtkonna leidmiseks plaanitakse korraldada avalik konkurss. Praegu juhib tiigrihüpet kõlava nimega asutus: haridussüsteemi arvutistamise rahvuslik peakomitee (HARP), mille juhtkonda kuuluvad lisaks haridusminister Jaak Aaviksoole ka suursaadik Toomas Hendrik Ilves, infotehnoloogia asjatundja Tanel Tammet, tehnikaülikooli professor Leo Võhandu, arvutifirma BCS direktor Ants Sild ja üliõpilane Sten Tamkivi.

Arvutitootja Pennu nõukogu esimees Alo Koop ütles, et tiigrihüppe projekt algas valest otsast. «Kõigepealt hüüti see välja ja siis hakati mõtlema, mis selle taga võiks olla,» lausus ta.

Arvutifirmade assotsiatsiooni esindaja Hanno Haameri sõnul on tiigrihüppe projekt hea idee, millesse tasub investeerida. Ta nõustus, et projekt tuleb hästi läbi mõelda ja tunnistas, et lumepall on suudetud veerema lükata.

«Meil räägitakse miljardite kroonide kulutamisest maanteede ehitamiseks, aga tänapäeva arvutitehnika võimalusi arvestades ei peagi alati igale poole autoga sõitma. Väga tähtis on õppida seda tehnikat kasutama,» hindas Haamer tiigrihüppe võimalusi.

Haameri sõnul tuntakse arvutiala inimestest puudust kogu maailmas ja kui Eestis kulutatakse ühe koolimaja remondiks 50 miljonit krooni, siis ei tohiks sama suure summa eraldamine arvutiõpetuse arendamiseks olla liigne.

Arvutifirmad on huvitatud, et kõik hankekonkursid, mida tiigrihüppe initsiaatorid korraldavad, oleksid niisama avalikult nagu riigihanke konkursid, ütles Haamer.