Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tiigrihüpe saab 35,5 miljonit

    Kui arvestada, et käesolevaks aastaks oli ette nähtud 4 miljonit krooni, siis on järgmise aasta 35 miljonit suur edasiminek, ütles Ene Lindemann haridusministeeriumist. Tema sõnul küsis haridusministeerium 50 miljonit krooni, millest jäi eelarve projekti alles 35,5 miljonit. Lindemanni sõnul on tiigrihüppe projekti peaeesmärk Eesti ühiskonna konkurentsivõime tõstmine hariduse kaudu ja raha eraldamine on suur samm teel selle eesmärgi poole.
    35 miljoni krooni eest hakatakse haridusministeeriumi plaani kohaselt propageerima tiigrihüppe ideed, looma eestikeelset koolitustarkvara, ehitama sidesüsteeme ja koolitama arvutiõpetajaid.
    «Projekti tasuvust on praegu väga raske hinnata,» ütles Lindemann, «sellest saame ehk aru alles siis, kui meie lapsed kooli hakkavad lõpetama.»
    Arvutifirma Microlink juhatuse esimees Rainer Nõlvak ütles, et arvutifirmad saavad tiigrihüpet toetada sooduspakkumiste ja toetussummade hankimisega. Nii näiteks said Eesti ülikoolid Microlinki vahendusel kingituseks 200 tööjaama Sun Microsystems.
    Tiigrihüppe toetamiseks saabuvate miljonite kogumiseks ja jagamiseks loodi haridusministeeriumi initsiatiivil sihtasutus Tiigrihüpe, mille tegevuseks on selle aasta eelarves planeeritud eraldada 200 000 krooni. Sihtasutuse järgnevate aastate ülalpidamiskuludeks on kavandatud 5--6 protsenti käibest.
    Koolid ja teised haridusasutused saavad raha ainult nii palju, kui palju küsivad, keegi midagi pakkuma ei hakka, ütles Lindemann. See põhimõte peaks Lindemanni sõnul vähendama mõnede koolijuhtide umbusaldust arvutite vastu, kuna lapsed ei lähe sellisesse kooli, kus pole heal tasemel arvutiõpet.
    Tiigrihüppe sihtasutuses hakkab tööle kolm inimest, projekti tegevjuhtkonna leidmiseks plaanitakse korraldada avalik konkurss. Praegu juhib tiigrihüpet kõlava nimega asutus: haridussüsteemi arvutistamise rahvuslik peakomitee (HARP), mille juhtkonda kuuluvad lisaks haridusminister Jaak Aaviksoole ka suursaadik Toomas Hendrik Ilves, infotehnoloogia asjatundja Tanel Tammet, tehnikaülikooli professor Leo Võhandu, arvutifirma BCS direktor Ants Sild ja üliõpilane Sten Tamkivi.
    Arvutitootja Pennu nõukogu esimees Alo Koop ütles, et tiigrihüppe projekt algas valest otsast. «Kõigepealt hüüti see välja ja siis hakati mõtlema, mis selle taga võiks olla,» lausus ta.
    Arvutifirmade assotsiatsiooni esindaja Hanno Haameri sõnul on tiigrihüppe projekt hea idee, millesse tasub investeerida. Ta nõustus, et projekt tuleb hästi läbi mõelda ja tunnistas, et lumepall on suudetud veerema lükata.
    «Meil räägitakse miljardite kroonide kulutamisest maanteede ehitamiseks, aga tänapäeva arvutitehnika võimalusi arvestades ei peagi alati igale poole autoga sõitma. Väga tähtis on õppida seda tehnikat kasutama,» hindas Haamer tiigrihüppe võimalusi.
    Haameri sõnul tuntakse arvutiala inimestest puudust kogu maailmas ja kui Eestis kulutatakse ühe koolimaja remondiks 50 miljonit krooni, siis ei tohiks sama suure summa eraldamine arvutiõpetuse arendamiseks olla liigne.
    Arvutifirmad on huvitatud, et kõik hankekonkursid, mida tiigrihüppe initsiaatorid korraldavad, oleksid niisama avalikult nagu riigihanke konkursid, ütles Haamer.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.