Valimised määravad Rumeenia reformide tempo

Ion Iliescu, kes on riiki juhtinud 1989. a alates, taotles valijate hääli, reklaamides end garantiina Bulgaariale ja Jugoslaaviale osaks langenud järsu majanduslanguse ning konfliktide vastu.

Iliescu vastaskandidaadid olid sotsiaaldemokraatliku liidu kandidaat Petre Roman ning paremtsentristliku koalitsiooni Demokraatlik Konventsioon kandidaat Emil Constantinescu, kes mõlemad lubavad madalamaid makse, korruptsiooni ohjeldamist ning turureformide kiirendamist. Arvestatavad vastased on mõlemad, opositsioon võitis ka suvistel kohalikel valimistel.

Presidendi kasuks ei räägi riigi 17 miljoni valija rahulolematus järjest tõusvate hindade ning majanduse stagneerumisega, mistõttu elatustase on võrreldes Ungari, Poola ja Tshehhiga oluliselt langenud. 4,5 miljonit rumeenlast elab allpool vaesuspiiri. Keskmine kuupalk on 100 dollarit ehk kolmandik naabermaade palgatasemest.

Valuutafond on krediidid külmutanud, kritiseerides Rumeeniat aegunud tööstusettevõtete jätkuva toetamise ning inflatsiooni pärast, mis võib aasta lõpuks jõuda 45 protsendini. Valuuta on kunstlikult ülehinnatud, seda toetavad pangandussektoris domineerivad riiklikud pangad. Esimesel poolaastal on eksport vähenenud 10 protsenti. Korruptsioon lokkab kõigil tasanditel.

Välisinvesteeringud on tagasihoidlikud, kui arvestada, et tegemist on Poola järel endise Varssavi pakti riikide suurima turuga. Alates 1989. a on Rumeeniasse otseinvesteeringutena paigutatud 2 miljardit dollarit, samal ajal kui Ungarisse on investeeritud 11 miljardit ning Poolasse 10 miljardit dollarit.

Vahetult valimiste eelõhtul kuulutati välja ambitsioonikas erastamisprogramm, mille raames läheb erastamisele kuni 60% ligi 4000 riigiettevõttest, seal hulgas mitmed hotellid, õlletehased, rõiva- ja jalatsivabrikud ja muud ettevõtted. Praegu moodustab erasektor majandusest 45 protsenti.

Igale valimisõiguslikule kodanikule jagati aktsiaid, mille 300dollariline nominaalväärtus ületab kolmekordselt keskmise kuupalga. Aktsiate realiseerimisega tuleb aga oodata, kuni USA toetusel loodav börsiväline turg täielikult tööle hakkab. Maaklerid prognoosivad aktsiate hindade kukkumist ning ulatuslikku pankrotilainet, kuna ettevõtted ei suuda ilma riiklike toetusteta püsima jääda.

Ettevõtete sulgemine tähendab omakorda suuremat tööpuudust, mis on kolme aasta taguselt 12 protsendilt alanenud 6 protsendile. REUTER-ET-TE-FT