17. detsember 1996 kell 22:00

Maksutaak aina kasvab

Tasakaalus riigieelarve on Eesti majanduse üks suuremaid müüte. Paberil ja valitsuse propagandakanalites on selle aasta eelarve tasakaalu kohta juba hõisatud välja suur hurraa. Tänu läbi aasta kestnud maksuseaduste muutmisele sai valitsus tulude numbrid plaanituga klappima.

Mis puutub tuleva aasta riigieelarvesse, siis seda on võimalik tasakaalus hoida ainult maksukoormuse tõstmisega. Sotsiaalsektor surub riigile kõvasti peale ning ei ole välistatud, et selle rahastamiseks otsustatakse varem või hiljem suuri välislaene teha. Vihje selles suunas andis rahandusministeeriumi välislaenude spetsialist Agate Dalton. Tema mõte oli, et Eestil on praegu laenuvõtmiseks ruumi küllaga. Praegu on Eesti riigivõlga ehk tagasi maksmata laene 3,4 miljardi krooni eest, mis teeb seitse protsenti rahvuslikust koguproduktist. Euroopa Liidu normid lubaksid aga kuni kuuskümmend. Seega on kummil venimisruumi küll ja küll.

Teine muret tekitav trend on omavalitsuste soov jätkuvalt laenu võtta. Nii on näiteks Tallinnal kavas võtta laenu varasemate laenude tasumiseks. Tallinna linnavõimud leiavad, et see oleks kaval ja ebatraditsiooniline tee vanade laenudega hakkama saada. Klassikaline tee, laen lihtsalt tagasi maksta, ei näi linnaisasid köitvat.

Surve eelarve kuludepoole kasvatamiseks seega suureneb, mistõttu tasakaalus riigieelarve poliitika võib Eestis lähiaastatel lõppeda. Rahvusvahelise valuutafondiga sõlmitud memorandum, mis nõuab Eestil eelarve tasakaalus hoidmist, kehtib esialgu tuleva aasta juulikuuni. Ning seda siis, kui maksumaksjad, üksikisikud ja ettevõtted ei suuda enam välja kannatada üha kasvavat maksukoormat.

Algaval aastal on oodata maksukoormuse kasvu ümmarguselt kahe protsendi võrra. Seda hoolimata rahandusministeeriumi eelarveprognoosist, mille järgi maksukoormus peaks tuleval aastal protsendi võrra langema.

Suurim maksuplahvatus toimub siis, kui saab teoks Toompeal ringlev mõte tõsta käibemaksu kahe protsendi võrra. Ning juhul kui aga see maksuplaan ei peaks teoks saama, on ikkagi soolas maaerakondade südamesoov kehtestada kaitsetollid ning teha käibemaksusoodustusi põllumajandustootjatele. Kaitsetollidest soovitakse lõigata tulu kahesaja miljoni krooni eest. Käibemaksusoodustused, mis hakkaksid põllumeestele kehtima, tuleb eelarve tasakaalus hoidmiseks katta mingis muus sektoris maksude tõstmisega. Eesti õnnetuseks elab veel ligi kolmandik elanikkonnast maal ja tegeleb põllundusega, mistõttu linnaelanikud peavad maapiirkondade taolise maksusoodustamise puhul arvestama enda maksukoormuse üsna tuntava kasvuga.

Omaette maksutõstjateks on kaudsed maksud. Mootorikütuse aktsiis peaks 1997. aastal riigieelarve projekti järgi kasvama selle aastaga võrreldes poole võrra. Juhul kui tarbijahinna indeks peaks saabuval aastal kasvama rohkem, kui seda rahandusministeerium praegu prognoosib, võib karta, et kütuseaktsiisi tõstetakse veelgi rohkem. Sellele lisandub üle Eesti kehtestatav mootorisõiduki maks ning üha kiiremini kosuv maamaks. Kui veel mõelda sellele, et valitsus teeb plaane Tallinna--Tartu kiirtee ehitamiseks, võib arvata, et teemaksude kehtestamise aeg pole kaugel.

Eesti astub uude aastasse tasakaalus eelarve ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide põsemusiga. Maksumaksjal tuleks aga sorida oma rahakotis. Riigieelarve tasakaal vajab ohtralt maksuraha, mis teeb maksuameti karmiks.

Hetkel kuum