Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksutaak aina kasvab

    Tasakaalus riigieelarve on Eesti majanduse üks suuremaid müüte. Paberil ja valitsuse propagandakanalites on selle aasta eelarve tasakaalu kohta juba hõisatud välja suur hurraa. Tänu läbi aasta kestnud maksuseaduste muutmisele sai valitsus tulude numbrid plaanituga klappima.
    Mis puutub tuleva aasta riigieelarvesse, siis seda on võimalik tasakaalus hoida ainult maksukoormuse tõstmisega. Sotsiaalsektor surub riigile kõvasti peale ning ei ole välistatud, et selle rahastamiseks otsustatakse varem või hiljem suuri välislaene teha. Vihje selles suunas andis rahandusministeeriumi välislaenude spetsialist Agate Dalton. Tema mõte oli, et Eestil on praegu laenuvõtmiseks ruumi küllaga. Praegu on Eesti riigivõlga ehk tagasi maksmata laene 3,4 miljardi krooni eest, mis teeb seitse protsenti rahvuslikust koguproduktist. Euroopa Liidu normid lubaksid aga kuni kuuskümmend. Seega on kummil venimisruumi küll ja küll.
    Teine muret tekitav trend on omavalitsuste soov jätkuvalt laenu võtta. Nii on näiteks Tallinnal kavas võtta laenu varasemate laenude tasumiseks. Tallinna linnavõimud leiavad, et see oleks kaval ja ebatraditsiooniline tee vanade laenudega hakkama saada. Klassikaline tee, laen lihtsalt tagasi maksta, ei näi linnaisasid köitvat.
    Surve eelarve kuludepoole kasvatamiseks seega suureneb, mistõttu tasakaalus riigieelarve poliitika võib Eestis lähiaastatel lõppeda. Rahvusvahelise valuutafondiga sõlmitud memorandum, mis nõuab Eestil eelarve tasakaalus hoidmist, kehtib esialgu tuleva aasta juulikuuni. Ning seda siis, kui maksumaksjad, üksikisikud ja ettevõtted ei suuda enam välja kannatada üha kasvavat maksukoormat.
    Algaval aastal on oodata maksukoormuse kasvu ümmarguselt kahe protsendi võrra. Seda hoolimata rahandusministeeriumi eelarveprognoosist, mille järgi maksukoormus peaks tuleval aastal protsendi võrra langema.
    Suurim maksuplahvatus toimub siis, kui saab teoks Toompeal ringlev mõte tõsta käibemaksu kahe protsendi võrra. Ning juhul kui aga see maksuplaan ei peaks teoks saama, on ikkagi soolas maaerakondade südamesoov kehtestada kaitsetollid ning teha käibemaksusoodustusi põllumajandustootjatele. Kaitsetollidest soovitakse lõigata tulu kahesaja miljoni krooni eest. Käibemaksusoodustused, mis hakkaksid põllumeestele kehtima, tuleb eelarve tasakaalus hoidmiseks katta mingis muus sektoris maksude tõstmisega. Eesti õnnetuseks elab veel ligi kolmandik elanikkonnast maal ja tegeleb põllundusega, mistõttu linnaelanikud peavad maapiirkondade taolise maksusoodustamise puhul arvestama enda maksukoormuse üsna tuntava kasvuga.
    Omaette maksutõstjateks on kaudsed maksud. Mootorikütuse aktsiis peaks 1997. aastal riigieelarve projekti järgi kasvama selle aastaga võrreldes poole võrra. Juhul kui tarbijahinna indeks peaks saabuval aastal kasvama rohkem, kui seda rahandusministeerium praegu prognoosib, võib karta, et kütuseaktsiisi tõstetakse veelgi rohkem. Sellele lisandub üle Eesti kehtestatav mootorisõiduki maks ning üha kiiremini kosuv maamaks. Kui veel mõelda sellele, et valitsus teeb plaane Tallinna--Tartu kiirtee ehitamiseks, võib arvata, et teemaksude kehtestamise aeg pole kaugel.
    Eesti astub uude aastasse tasakaalus eelarve ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide põsemusiga. Maksumaksjal tuleks aga sorida oma rahakotis. Riigieelarve tasakaal vajab ohtralt maksuraha, mis teeb maksuameti karmiks.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.