Dvigateli raketijutt kui enesereklaam
Möödunud aastal külastas Dvigateli Prantsuse-Inglise kontserni Matra BA Dynamicsi esindaja, mis andis põhjust rääkida Dvigatelist kui tulevasest sõjatööstusfirmast. Et Dvigateli rahvasuus ikka sõjatehaseks nimetatakse, toonitas kuulduste tõsidust veelgi.
Ka Dvigateli nõukogu esimees Ülo Pärnits mainis, et 50 000 töötajaga ja 9 miljardi dollari suuruse aastakäibega Matral on tõsine projekt, kuidas kaasata Dvigatel maa-maa ja maa-õhk-tüüpi rakettide tootmisse.
Eesti presidendi kantselei kinnitus, et Matra BA Dynamicsi juhid soovivad kohtuda president Lennart Meriga nädalavahetusel lõppenud Prantsusmaa visiidi ajal, sünnitas uudise pealkirjaga »President Lennart Meri võib Prantsusmaa-visiidil arutada raketitootmist.»
Üks Eesti venekeelne massiteabeväljaanne teatas, et president Meri läheb oma Prantsusmaa kolleegiga kohtuma just ainuüksi raketitootmise projekti arutama.
Eesti kohaliku sõjatööstusfirma Arsenal juht Gennadi Fomit?ov ütleb, et ta on Dvigateli raketiprojektist saanud teada ajalehtedest.
«Ma usun, et see on rohkem reklaamijutt,» märgib Fomit?ov. Tema sõnul polegi Eestis firmat, kes võiks raketitootmisest mõelda.
Ma küll väga hästi ei kujuta ette, mis asju Dvigatel prantslastega ajab, aga raketitootmisest ei saa juttu olla, sest see nõuab väga suurt raha, lausub Fomit?ov. «Kui jutt käib raketi kandekonstruktsioonist, siis seda võib Dvigatel isegi teha,» lisab ta.
Kaitsejõudude ülema nõunik Jüri Valge meenutab, et kui Matra ja Dvigateli esindajad mõlemad tema juures olid, siis otseselt rakettide või raketiosade tootmisest juttu ei olnud.
Kui keegi oskab teha vajalikul tasemel mingit detaili, mida teine tahab, siis sealt see ka ostetakse, kommenteerib Valge Lääne sõjatööstusettevõtete Eestisse tulekut. Ta meenutab, et näiteks Eesti piirile paigaldatud Thompsoni seiresüsteemist on kümnendik Eesti firmade tehtud.
ASi Dvigatel juhatuse esimees Olev Rohumäe lausub, et enne kui Matra Eestis midagi tegema hakkab, tuleb nii siin kui meie lähinaabritega selgeks rääkida kõik poliitilised küsimused, mis võivad tekkida ühe sõjatööstusettevõtte Eestisse tulemisel.
Juhul kui president Meri Prantsusmaal sõjatehase esindajatega kohtub, siis just sellest vaatepunktist võib ka juttu tulla, avaldab Rohumäe arvamust.
Matra BA Dynamics on suur kontsern, kes tegeleb relvade tootmise kõrval mitme muu asjaga ja Dvigateli koostöö Matraga puudutab esialgu kindlalt seda nn kõike muud, mitte rakette, märgib Rohumäe.
Tema sõnul on Matral olemas ülevaade Dvigateli tehnilistest võimalustest, sellest, mis tooteid Dvigatel kellegile seni teinud on.
Samas on asi ikkagi idee tasandil, lausub Rohumäe ja märgib, et otsused tehakse lõplikult vastavalt turuseadustele.
«Taani laevafirmaga Odense Lindø rääkisime ka mitmeid aastaid, kuid lõpuks otsustasid nad ikkagi Balti ESi kasuks,» meenutab Rohumäe.
Ta selgitab, et enne suuremaid tellimusi katsetab Matra Dvigateli väikeste töödega. Samuti näeb Rohumäe tulevase koostöö ühe osana Matra asumist vahendaja rolli. Sel juhul tooks Matra suuremad metallimahukad tööd Euroopa ettevõtete juurest Dvigateli.
Igal juhul on nii Dvigatelile kui ükskõik missugusele firmale kasulik, kui tema kliendiks on maailmanimega firma, relvafirma seda enam, räägib Rohumäe.
«Kui me saame öelda, et teeme nendega koostööd, on see meile hea teiste klientidega suhtlemisel,» ei varja ta rahulolu Dvigatelist kui raketitootjast pajatavate uudislugude üle.