- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Faktooring on ettevõtete partner
Eesti arenevas ärimaailmas ei pea juba mõnda aega faktooringust rääkima kui võõrast ja tundmatust finantsinstrumendist. Eriti viimase aasta jooksul on faktooringteenus ehk debitoorse võlgnevuse müük finantsasutusele endale juurde võitnud uusi kliendigruppe.
Debitoorse võlgnevuse müügist huvitatud firma esitab taotluse faktooringufirmale, kes pärast firma ja tema deebitoride analüüsi peab langetama finantseerimisotsuse. Kui see on positiivne, sõlmitakse leping, millest lähtuvalt asub faktor ära ostma kliendilt faktoorimiseks toodud arveid.
Vastavalt kliendi ja ostja vahelisele ostu-müügilepingule ning faktooringarvel toodud maksetähtajale tasub ostja maksetähtaja saabudes kauba või teenuse eest otse faktooringufirmale.
Eelised, mis teevad sellise finantseerimisvahendi klientidele huvitavaks, on järgmised:
-- faktooringu käigus vabanevad faktooringukliendile vajalikud käibevahendid ning klientide krediteerimine ei toimu enam firma omavahendite arvel;
-- firma muutub konkurentsivõimelisemaks, sest tal on võimalik pakkuda oma ostjatele-klientidele soodsaid maksetingimusi;
-- kontroll deebitoride üle läheb üle faktorile ning kulutused, mida firma pidi tegema oma võlgnike jälgimiseks, langevad ära;
-- praktika on näidanud, et faktooringulepingu sõlminud firma deebitoride maksekäitumine muutub korrektsemaks, mis tuleneb respektist finantsasutuse ees ning soovist mitte minna viimasega konflikti maksete hilinemise või maksmata jätmise pärast;
-- kui arvelduskrediidi kasutamisel maksab firma intressi ka nende päevade eest, millal raha kasutamine on põhjustatud ostjate mittetähtaegsest tasumisest, siis faktooringu puhul maksab täiendava intressi või viivise ostja;
-- faktooringut saab taotleda ka firma, kellel ei ole arvelduskrediidi või laenu taotlemiseks piisavalt (vabu) tagatisi.
Et mitte pilti liiga ilusaks maalida, tuleb siiski meelde tuletada, et valdav enamik Eestis sõlmitavatest faktooringulepingutest sõlmitakse regressiga, st kui hoolimata faktooringufirma poolt ostjale saadetud mitmekordsetest meeldetuletustest arve tasuda (hilinemise korral koos viivisega) ostja seda ei tee, on faktoril õigus see arve oma kliendile tagasi müüa.
Hetkel kuum
Faktooringu intressimäärad on praktiliselt võrdsed lühiajaliste pangalaenude intressidega. Intressikulule lisandub laenulepingu vormistamisega analoogne lepingutasu ning iga arve faktoorimisel sümboolne arve käsitlustasu (keskmiselt 60--100 krooni). Seega ei erine faktooringteenuse hind palju pankade poolt pakutava käibelaenu hinnast ning müüt faktooringteenuse kallidusest ei vasta tõele.
Lisaks tavapärasele faktooringule esinevad faktooringufirmade teenuste nimistus ka faktooringu eriliigid: ühekordne arve diskonteerimine ning ekspordifaktooring.
Faktooringu algaastatel Eestis kasutasid seda teenust kõige enam toiduainete hulgikaubandusega tegelevad firmad. Et maksetähtaja pakkumine on paljudel tegevusaladel tegutsevate firmade ostu-müügilepingute vältimatu tingimus konkurentsis püsimiseks, siis nüüdseks on finantseerimist läbi faktooringu asunud kasutama ka paljud teised hulgi-, tootmis-, ehitus- ja muude valdkondade äriettevõtted.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele