Prügivedu tõotab tulusat bisnist
Tallinna linnavalitsus peaks homme otsustama Tallinna eri-autobaasi erastamise, kuu lõpul jõuab erastamisprojekt linnavolikogusse. «Sajaprotsendiliselt ei saa öelda, et eriautobaasi tulevik päevakorras on, aga mingit venitamist sellega ei ole,» kinnitas nädala alguses Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.
«Näppude peal on põhimõte läbi mängitud,» lisas ta.
Teisipäeval esitasid Valdmann ja Tallinna abilinnapea Sergei Kulakov linnapeale oma nägemuse eriautobaasi tulevikust. Tallinna eriautobaas tegeleb peale prügiveo praegu ka tänavate puhastamise ja prügi ladustamisega Pääsküla prügimäel. Tulevikus on plaanis firma tükeldada.
«Teeme ühest firmast neli, igaühel oma töö ja vara,» ütles Valdmann.
Linnavalitsuse ametnike välja pakutud erastamisprojekti kohaselt jagatakse eriautobaas neljaks eraldiseisvaks firmaks. Üks firma hakkab ladustama prügi Pääskülas, teine veab prügi kokku, kolmas tegeleb tänavate puhastamisega, neljas on haldusfirma, mis hakkab Mustamäe tee ääres asuvat eriautobaasi büroohoonet ja territooriumi välja rentima.
Neljast uuest firmast ihutakse kõige enam hammast kinnisvara peale, leiab eriautobaasi direktori asetäitja Rein Hunt.
Strateegilises kohas asuva territooriumi müüb linn lihtsalt maha, lisas Ain Valdmann.
Rein Hunt räägib, et prügivedu on praegu suures kahjumis sellele teenusele kehtestatud fikseeritud hinna tõttu. Eriautobaas katab prügiveo kahjumit praegu prügimäe teenustega.
Võib eeldada, et linn tahab eriautobaasist enda kätte jätta kasumit teeniva prügimäe ja tänavate puhastamise teenuse, vabaneda aga prügiveost.
«Selline loogika on küll,» tunnistas Ain Valdmann.
Tema väitel ei tulene eriautobaasi prügiveo kahjum firma tegevusest, see on saavutatud raamatupidamislikult. «Pikas ketis annab kasumit ja kahjumit kirjutada just sinna, kus see parajasti vajalikum on,» lausus Valdmann.
Rein Hunt vastab, et eriautobaasi prügiveoteenus on odavaim Tallinnas ja selle hinnaga ei ole enam võimalik töötada. Alates eelmise aasta veebruarist maksab ühe konteineri tühjendamine pealinna korterelamule 38,2 krooni.
«Uus hind on tulekul,» lubab Hunt. Tema sõnul taotleb eriautobaas prügikonteineri tühjendamise tasu tõstmist alates 1. maist 45 kroonini. «Selle hinnaga arvestasime tegelikult juba aprillis,» lisab ta.
Hundi sõnul on linnavalitsus seni eriautobaasi taotluse tagasi lükanud põhjendusega, et kõigi teenuste hinda ei saa korraga tõsta. Tähtsamad on vee, sooja ja elektri hind, muretseb Hunt. «Prügiveo hind on täna üks kuni kaks protsenti üürist,» ei pea ta seda normaalseks.
Linnavalitsus määrab hinna, kuulates eriautobaasi põhjendusi, ütleb eriautobaasi konkurendi, Ragn-Sells Eesti ASi Tallinna osakonna juhataja Ülo Kasema. «Ju need pole siis veenvad,» kommenteerib ta.
Tallinna prügivedu on jagatud eriautobaasi ja Ragn-Sells Eesti vahel, kuigi pealinnas tegutseb ka väiksemaid firmasid. Rein Hunt kinnitab, et eriautobaasi turuosa prügiveol on 63 protsenti, prügi veeti eelmisel aastal 23 miljoni krooni eest.
Ülo Kasema nõustub üldjoontes sellega ja lisab, et Ragn-Sells veab olmeprügi viis korda vähem kui eriautobaas. Praeguse hinnaga võib tööd teha küll, sõnab ta.
Äripäeva arvutuste kohaselt, mille aluseks on võetud, et iga pere maksab keskmiselt 20 krooni prügivedamise eest kuus, on ainuüksi elanike prügiveo maht Tallinnas kolm miljonit krooni kuus. See teeb aastaseks prügiveo mahuks 36 miljonit krooni, samapalju, kui eri-autobaas ja Ragn-Sells kahe peale kokku veavad.
Meie arvutustes pole arvestatud aga tööstuslikult toodetud prügi hulka, mis tähendab, et olulise osa Tallinna prügiveost moodustab must turg.
Sarnaselt eriautobaasiga on Ragn-Sells Eesti kahjumis, mille suurust saab Ülo Kasema sõnul väljendada kuuekohalise numbriga. Täpset kahjumit ei soostu ta ütlema. «Kahjumi põhjus on 26 miljoni kroonine laen Rootsi emafirmalt,» lisab Kasema.
Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni väitel suureneb eriautobaasi aktsiate müügi väljakuulutamise järel huvi prügiveo teenuse osutamise vastu Tallinnas.
Ülo Kasema sõnul sõltub Ragn-Sellsi otsus osaleda eriautobaasi erastamisel kaubast, mida aktsiate ostmisel vastu pakutakse. «Oleme huvitatud oma prügimäest, kus meil oleksid enamusaktsiad,» ütleb ta. Kasema teab, et ka linn tahab rajada uut prügimäge, kuid tal puudub selleks raha.
Rein Hunt kinnitab, et eriautobaasi juhtkond ettevõtte erastamisel oma pakkumust ei tee. «Eesti firmadel sellist raha pole,» väidab ta. Hunt teab, et Saksamaa firma SKP omandas Tartus õiguse prügiveoga tegeleda 11 miljoni krooni eest.
Samas ei eita Eesti erafirmad, et nad võivad eriautobaasi erastamiseks ühise pakkumuse teha. «Ei saa välistada konsortsiumi, mis hetkega kokku pannakse, kui ühine huvi leitakse,» ütleb OÜ Slops tegevdirektor Illar Rihkrand, kelle firma aktsiatest kuulub 26 protsenti Saksa firmale SKP.
Kuluaarides hinnatakse Ragn-Sellsi võimalusi eriautobaasi aktsiate omandamiseks nende suurele soovile vaatamata väikeseks, sest linnavalitsus soovib vältida monopoli tekkimist prügivedamises.
Võimaliku üllataja rollis nähakse Soomes ja Peterburis ulatuslikult tegutsevat USA kontserni Waste Management. Ühe tundmatuks jääda soovinud firmajuhi sõnul on ameeriklased valmis kogu Eesti jäätmemajandust ära ostma.