- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Küpros Eestist etem
Aivar Jarne lööb 10. aprilli Postimehes eurohäirekella, öeldes, et vaatamata välisminister Toomas Hendrik Ilvese optimistlikele kinnitustele on enamik Euroopa Liidu (EL) maid eesotsas Saksamaaga Eestit esimeste ühinemisläbirääkijate seast minema tõrjumas.
Hiljutisel ELi välisministrite Apeldoorni kohtumisel olevat selginenud, et Poola, T?ehhi, Ungari ja Küprose kõrval Eestit esimeses grupis ei ole. Formaalse vastuväitena Eestile nimetatakse põhiliselt rahvusvähemuste probleemi.
Paar päeva hiljem väidab euroreformiminister Andra Veidemann samas lehes optimistlikult, et tema käsutuses oleva info põhjal on Eestil hea võimalus siiski pääseda esimesse gruppi. Kuid, möönab, kui EL ei saa valitsustevahelisel konverentsil iseenda reformimisega hakkama, siis ei lähtu EL laienemisel enam objektiivsetest kriteeriumidest ja Eesti ?ansid luhtuvad.
Paraku süveneb minus veendumus, et EL ei kavatsegi laienemisel lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest, vaid ELi pääsu otsustab ennekõike suurriikide soosing, mis on Eestile miskipärast selja pööranud. Ja kuigi Soome, Rootsi ja Taani on Eesti toetamisel väga aktiivsed, on nende toetus jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes, sest mäng käib lihtsalt üle nende pea.
Palju olulisem on, et ELi üks põhiotsustajaid Saksamaa ei toeta Eestit, vähemalt esimeste seas. Saksamaa esmane huvi on oma lähinaabrite Poola, T?ehhi ja Ungari ELi integreerimine ja nende odava tööjõu kasutamine, isegi kui see halvendab Saksa rasket hõiveolukorda. Teiseks on Saksamaa väga suured majandushuvid seotud Venemaaga ja miks mitte ei pruugi kantsler Kohl kuulda võtta näiteks oma sõbra Jeltsini nõuannet, et jätame need baltlased esimesest ringist välja.
Ja kolmandaks näib, et Eesti ja Saksa liidrite vahelt on must kass läbi jooksnud: igatahes on Eesti tipp-poliitikute varem nii sagedased Saksamaa visiidid jäänud hõredaks. Ei tea, kas selle üks põhjus on ajakirjanduses vihjatud president Meri taktitu kõne Saksamaal.
Niisugustel asjadel on muuseas suur kaal. Näiteks Prantsusmaa president Chirac vabandas hiljuti president Haveliga kohtudes kunagise president Mitterrand'i avalduse pärast, et T?ehhil kulub ELi jõudmiseks kaks inimpõlve, mille tõttu t?ehhid olid prantslaste peale õige solvunud.
Kinnitamaks oma oletusi ELi objektiivsete kriteeriumide vähetähtsusest ja suuriikide huvide mängust tooksin esimesse rühma arvatud Küprose. Sest kui Eestile heidetakse ette rahvusvähemuste probleemi, siis Küprosega võrreldes on see täiesti köömes.
1960. a Briti kolooniast iseseisvunud Küpros on jagatud kaheks: türgi ja kreeka täiesti eraldatud kogukonnaks, keda lahutab 180 km pikkune roheline joon, kus peab valvet 1200meheline ÜRO väekontingent. Kui Türgi väed 1974. a tungisid saare põhjaossa, tekkis saarel 200 000 põgenikku, kes kolisid saare vastaspoolele. 1975. a peale on saare põhjaosas omaette riik -- Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ning ekspertide hinnangul on saarel maailma suurim tulirelvastuse kontsentratsioon inimese kohta.
Nagu näeme, on objektiivne kriteerium suhteline mõiste.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele