Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksusüsteemiga tagasi sajandi algusse

    Ettevõtte tulumaks ja selle võimalikud soodustused on viimasel ajal meeli ärevil hoidnud. Ühtaegu pakuvad huvi ja ärritavad nii võimalikud regionaalsed maksusoodustused kui ka katsed ehitada tõkkeid kasumite maksuvabale väljaviimisele offshore-firmade kaudu. Mulle tundub aga, et arutelu käib loojuva päikese valguse jagamise üle, mõistmata, et pikemas perspektiivis pole sellel ju mõtet -- jaga, kuidas tahad, varsti on niikuinii pime.
    Maksustamise ajaloos on muutunud maksude osakaalud ja maksud ise. Siinjuures on osa makse jonnakalt stabiilsed, osa erakordselt dünaamilised.
    Tänapäeval on ilmselt kõige dünaamilisemaks olnud ettevõtte tulumaks. Sajandi algul teda polnud ja ka järgmise sajandi algul pole temast tõenäoliselt enam kuigi palju järele jäänud, aga vahepeal on ta olnud suurima tähtsusega maks. Kui Eesti oma maksusüsteemi aastakümnendi algusel rajama hakkas, oli ettevõtte tulumaksul oma vahepealsest hiilgusest küll veel üht-teist alles jäänud, kuid selleks ajaks oli siiski täiesti selge, et tegu on kõige keerukama, järjest vastuolulisema, ebaõiglasema ja perspektiivituma maksuga, millele tulevikku rajada ei saa.
    Näiteks on täiesti arusaamatu, miks samas ulatuses rahvuslikke ressursse kulutav edukas ettevõte peab osalema riigi kulutustes tohutult suuremal määral kui nullkasumiga ettevõte.
    Samuti on selge, et rahvusvahelistel korporatsioonidel ja paiksetel ettevõtetel on maksu tasumiseks täiesti erinevad tingimused. Ühetaolisuse kindlustamisele tulevikus ei tasu mõeldagi, sest seda, kui keeruliseks on maksuametnike töö rahvusvaheliste korporatsioonide tulude kontrollimisel muutunud, võib igaüks ette kujutada.
    Sajandi keskel, kui ettevõtete maksustamine tulumaksuga haripunkti saavutas, see nii loomulikult ei olnud, ning ettevõtete suur maksustamine leevendas pealekauba nii suurepäraselt sotsiaalseid pingeid.
    Eesti iseseisvumise ajal olid aga asjad juba selgelt käest ära minemas. Oli näha, et ettevõte kui tulumaksu tasuja kaob üsna kiiresti ning meil pole mõtet suurt vaeva näha loojuva päikese valguse jagamisega, mistõttu on mulle Eesti sajandialguse ettevõtete maksustamise süsteem, kus siis alles tekkivale tulumaksule kuulus tühine osa, alati tundunud palju perspektiivsemana.
    Mõte oli iseenesest üpris lihtne: sajandi algul maksid kõik ettevõtjad põhiärimaksu, kapitali- ja puhastulumaksu. Esimese maksmiseks olid ettevõtted jagatud suuruse järgi tosinasse gruppi. Gruppidesse jaotus, selle alused, määrati kindlaks koos kaubandus-tööstuskojaga.
    Sealjuures põhimaksu (gruppide järgi diferentseeritult fikseeritud summana) maksid kõik ettevõtjad, kapitalimaksu (kinnisvaramaksu alaliik) ning osa puhastulumaksu (ettevõtte tulumaksu eelkäijat) vähesed. Süsteem oli odav, lihtne ja arusaadav ning nagu mulle tundub, on ta juba üsna lähedases tulevikus ka ainuvõimalik.
    Olgem realistid ja saagem aru, et majanduse rahvusvahelistumise ja sidetehnoloogia arengut ei peata ükski maksuametnik ega parlament.
    Ettevõtete tulumaksuga maksustamisel aga pole ühetaolise maksustamise põhimõtet meil kunagi õnnestunud ellu viia ja võimalus olukorda parandada muutub järjest väiksemaks.
    Eelarve seisukohalt sellise ümberkorraldusega probleeme ei tule, pigem võib võita, sest ettevõtte tulumaksu näol on ülemaailmselt tegemist hääbuva, mitte suureneva maksuga. Kui me korraldame asja ka nii, et põhiärimaksu ja kapitalimaksule langeks 50--75% praegusest tulumaksust, oleksime paari aasta pärast juba võidumehed -- nii eelarvesse laekuva raha kui töö kokkuhoiu poolest. Eetika probleemidest ma ei räägigi.
    Nagu näha, ettevõtte tulumaksu ma päris ära kaotada ei soovi. Eeskätt seetõttu, et Eesti on sõlminud terve rea kahekordsest maksustamisest loobumise lepinguid ning ma ei näe mingit põhjust, miks me peaks võimalikud maksutulud mõnele teisele riigile kinkima. Ilmselt on tulumaksu säilitamine mõne aasta jooksul vajalik ka sellepärast, et ettevõtete kategoriseerimisel aluste väljakujundamine võtab aega ning tulumaksu osaline säilitamine töötaks stabilisaatorina.
    Ja lõpetuseks, olen kindel, et ärimaksu kehtestamine teeks äriregistri palju kiiremini korda ja puhtaks kui mistahes muu seadusetäht.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.