Maksusüsteemiga tagasi sajandi algusse

Ettevõtte tulumaks ja selle võimalikud soodustused on viimasel ajal meeli ärevil hoidnud. Ühtaegu pakuvad huvi ja ärritavad nii võimalikud regionaalsed maksusoodustused kui ka katsed ehitada tõkkeid kasumite maksuvabale väljaviimisele offshore-firmade kaudu. Mulle tundub aga, et arutelu käib loojuva päikese valguse jagamise üle, mõistmata, et pikemas perspektiivis pole sellel ju mõtet -- jaga, kuidas tahad, varsti on niikuinii pime.

Maksustamise ajaloos on muutunud maksude osakaalud ja maksud ise. Siinjuures on osa makse jonnakalt stabiilsed, osa erakordselt dünaamilised.

Tänapäeval on ilmselt kõige dünaamilisemaks olnud ettevõtte tulumaks. Sajandi algul teda polnud ja ka järgmise sajandi algul pole temast tõenäoliselt enam kuigi palju järele jäänud, aga vahepeal on ta olnud suurima tähtsusega maks. Kui Eesti oma maksusüsteemi aastakümnendi algusel rajama hakkas, oli ettevõtte tulumaksul oma vahepealsest hiilgusest küll veel üht-teist alles jäänud, kuid selleks ajaks oli siiski täiesti selge, et tegu on kõige keerukama, järjest vastuolulisema, ebaõiglasema ja perspektiivituma maksuga, millele tulevikku rajada ei saa.

Näiteks on täiesti arusaamatu, miks samas ulatuses rahvuslikke ressursse kulutav edukas ettevõte peab osalema riigi kulutustes tohutult suuremal määral kui nullkasumiga ettevõte.

Samuti on selge, et rahvusvahelistel korporatsioonidel ja paiksetel ettevõtetel on maksu tasumiseks täiesti erinevad tingimused. Ühetaolisuse kindlustamisele tulevikus ei tasu mõeldagi, sest seda, kui keeruliseks on maksuametnike töö rahvusvaheliste korporatsioonide tulude kontrollimisel muutunud, võib igaüks ette kujutada.

Sajandi keskel, kui ettevõtete maksustamine tulumaksuga haripunkti saavutas, see nii loomulikult ei olnud, ning ettevõtete suur maksustamine leevendas pealekauba nii suurepäraselt sotsiaalseid pingeid.

Eesti iseseisvumise ajal olid aga asjad juba selgelt käest ära minemas. Oli näha, et ettevõte kui tulumaksu tasuja kaob üsna kiiresti ning meil pole mõtet suurt vaeva näha loojuva päikese valguse jagamisega, mistõttu on mulle Eesti sajandialguse ettevõtete maksustamise süsteem, kus siis alles tekkivale tulumaksule kuulus tühine osa, alati tundunud palju perspektiivsemana.

Mõte oli iseenesest üpris lihtne: sajandi algul maksid kõik ettevõtjad põhiärimaksu, kapitali- ja puhastulumaksu. Esimese maksmiseks olid ettevõtted jagatud suuruse järgi tosinasse gruppi. Gruppidesse jaotus, selle alused, määrati kindlaks koos kaubandus-tööstuskojaga.

Sealjuures põhimaksu (gruppide järgi diferentseeritult fikseeritud summana) maksid kõik ettevõtjad, kapitalimaksu (kinnisvaramaksu alaliik) ning osa puhastulumaksu (ettevõtte tulumaksu eelkäijat) vähesed. Süsteem oli odav, lihtne ja arusaadav ning nagu mulle tundub, on ta juba üsna lähedases tulevikus ka ainuvõimalik.

Olgem realistid ja saagem aru, et majanduse rahvusvahelistumise ja sidetehnoloogia arengut ei peata ükski maksuametnik ega parlament.

Ettevõtete tulumaksuga maksustamisel aga pole ühetaolise maksustamise põhimõtet meil kunagi õnnestunud ellu viia ja võimalus olukorda parandada muutub järjest väiksemaks.

Eelarve seisukohalt sellise ümberkorraldusega probleeme ei tule, pigem võib võita, sest ettevõtte tulumaksu näol on ülemaailmselt tegemist hääbuva, mitte suureneva maksuga. Kui me korraldame asja ka nii, et põhiärimaksu ja kapitalimaksule langeks 50--75% praegusest tulumaksust, oleksime paari aasta pärast juba võidumehed -- nii eelarvesse laekuva raha kui töö kokkuhoiu poolest. Eetika probleemidest ma ei räägigi.

Nagu näha, ettevõtte tulumaksu ma päris ära kaotada ei soovi. Eeskätt seetõttu, et Eesti on sõlminud terve rea kahekordsest maksustamisest loobumise lepinguid ning ma ei näe mingit põhjust, miks me peaks võimalikud maksutulud mõnele teisele riigile kinkima. Ilmselt on tulumaksu säilitamine mõne aasta jooksul vajalik ka sellepärast, et ettevõtete kategoriseerimisel aluste väljakujundamine võtab aega ning tulumaksu osaline säilitamine töötaks stabilisaatorina.

Ja lõpetuseks, olen kindel, et ärimaksu kehtestamine teeks äriregistri palju kiiremini korda ja puhtaks kui mistahes muu seadusetäht.