Kiire kukkumine vapustas Eesti aktsiaturgu

Vaatamata arvamusele, et väärtpaberiturul on saabunud rahulikum periood, suutis Eesti aktsiaturg taas üllatada, nagu ta on seda teinud mitmeid kordi varemgi. Nädala alguses ootustekohaselt rahulikult püsinud turg hakkas neljapäeval-reedel ühtäkki tõmblema ja tegi kahe päevaga üle 9protsendise kukkumise.

Kõrvaltvaatajale võib tunduda paljude turuosaliste tegevus veidi paranoiline -- nii kui midagi juhtub, hakatakse kahtlustama kellegi musta kätt. Samas ütleb Eesti vanasõna, et kus suitsu, seal tuld. Seekord tõusis taas päris korralik suits ja turuosaliste arvates küllalt selgesti määratletavast kohast.

Tormiline nädalalõpp sai alguse kolmapäeva õhtul, kui Hansapanga maakler turu hetkeseisu kommenteerides viitas tugeva korrektsiooni algusele. Keegi teine sellisele võimalusele seni viidanud ei olnud.

Nagu imeväel valitses järgmisel hommikul seni vaiksel ja rahulikul turul tugev müügisurve, kus peamiselt 1000aktsiaste tehingutega viidi aktsiate hinnad börsil kiirele langusele. Pärastlõunal, kui nagu ikka veidi hilinenult jõudsid turule väikeinvestorid, hinnad stabiliseerusid ja turg oli võimeline müügisurve alla neelama. Täpselt sama stsenaarium toimus reedel, ainul veidi tulemuslikumalt (kukkumine oli kiirem).

Reedese kukkumise põhjuste kohta tuli mitmeid kommentaare, milles vähem või rohkem otseselt näidati näpuga Hansapangale.

Kiirelt mustaks reedeks ristitud eelmise nädala viimasel börsipäeval sattusid kõige tugevama surve alla just pangasektori aktsiad, mis mõnede maaklerite hinnangul olid saavutatud tasemel veidi ülehinnatud.

Suurima kukkumise tegi nädala kokkuvõttes Forekspanga aktsia (-14,13%, 234,0 kroonile). Forekspangale ja kindlasti ka Forekspanga aktsiale on olulise tähtsusega tänane päev, kui Peterburis tuleb arutusele panga hagi kohaliku maksupolitsei vastu, kes konfiskeeris Forekspanga korrespondentkontolt 35 mln kr Venemaa riigieelarvesse. Kuigi suure tõenäosusega kujuneb protsess Forekspangale edukaks, oleks negatiivse tulemuse korral mõju ettevõtte aktsiale seda suurem.

Ainuke märkimisväärse tõusu teinud börsisüsteemi aktsia oli möödunud nädalal ESSi aktsia, mis hakkas pärast Hoiupanga analüütikute antud «osta» soovitust kiirelt tõusma -- nädalaga +22,45%, 114,0 kroonile. Tõusu võimendas asjaolu, et ESSi aktsia ei kuulu börsi likviidsemate aktsiate hulka ja nii liikuski aktsia hind sugugi mitte kõige elavamas kauplemises kiirelt ülespoole.

Möödunud nädala teisipäeval-kolmapäeval registreeriti suuremahulisi tehinguid võlakirjaturul. Kummalgi päeval oli käive 200 mln kr ümbruses. Nii nagu võlakirjatehingute puhul varemgi tihti juhtunud, olid kahel järjestikusel päeval tehtud tehingud justkui paaristehingud, kus kolmapäeval registreeritud tehingud kopeerisid pea sajaprotsendiselt teisipäevaseid tehinguid. Ilmselt liikusid siin võlakirjad mõne panga vahendusel ühelt investorilt teisele.

Neljapäeval sai Eesti kahelt reitinguagentuurilt riigireitingu. Reitingud asetasid Eesti nn investeerimistasemele ja vähemalt Moody'selt saadud reiting oli spetsialistide sõnul oodatust parem.

Analüütikute arvates saadud reitingud Eesti väärtpaberiturgu otseselt mõjutama ei hakka.

Pikemas perspektiivis peaks reitingute positiivne mõju siiski avalduma.