• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millise valdkonna spetsialistidest on tööjõuturul nappus?

    - Kõige suurem nappus on kõigist kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölistest teenindussfääris. Sageli pole küsimus otsestes oskustes, vaid just professionaalses suhtumises. Seda ei anna kahjuks mitte ükski ametikool. See sõltub inimese isiksuse omadustest, arengusoovist ja elufilosoofiast.
    Puudu on korralik ametialane õpe. Kohati õpetatakse erialasid, mida pole üldse vaja, teisalt valmistatakse töötajaid küll ette, aga mitte vajalikul tasandil. Puudu on ka rakenduslikust kõrgharidusest, mis oleks vajalik keskastme juhtidele.
    Proportsionaalselt liiga suur osa noori pürib kõrghariduse poole. Minu isiklik seisukoht on selline, et kõigepealt tekib tööpuudus just kõrgharidusega noorte hulgas. Üle kvalifitseeritud tööjõudu pole ju mõtet palgata. Esiteks ei jõua me neile suurt palka maksta. Teiseks kujunevad inimesel kõrgharidusega mingid kindlad vajadused ja ootused ning ta pole nõus tegema lihtsamat ja rutiinsemat tööd.
    - Üks grupp on minu arvates marketingijuhid, teine finantsjuhid, kolmas kogenud personalijuhid. Keegi pole neid välja õpetanud, eriti personalijuhte. Marketingi eriala on kõrgkoolides nime poolest küll olemas, aga selliseid inimesi, kes oleksid marketingi juhtimise kogemusega, on väga vähe ja mõnes valdkonnas pole neid üldse.
    Pole ühtegi kõrgkooli, mille diplom oleks garantiiks, et inimene midagi ka oskab. Minu arvates tuleks enamik riigikõrgkoole erastada. Riigile oleks ehk jõukohane pidada üleval ühte kõrgkooli, näiteks Tartu Ülikooli. Seda, et eelarveliselt finantseeritavates kõrgkoolides on ka tasuline õpe, võiks nimetada kõlvatuks konkurentsiks, mis tuleks ära keelata. Võrdluseks võiks tuua kaks poodi -- ühel on riigi poolt antud hooned ja ta ei maksa renti, teine rendib ruume kommertshinnaga ja samal ajal peab ennast majandama. Samamoodi peavad praegu konkureerima riigi- ja erakõrgkoolid.
    - Ükskõik mis valdkonna häid spetsialiste on väga raske leida, sest neid osatakse hoida ja nad ei liigu tööjõuturul väga vabalt ringi. Need, kes liiguvad, pole ehk loomu poolest võimelised kuigi lojaalsed olema.
    Puudus on spetsialistidest nendel aladel, mis on Eestis uued, näiteks marketing või müük. Need on inimesed, kes tunnevad turgu, omavad head kaasaegset haridust ja kellel on juba olemas kogemus. Head haridust pole meil ju pikka aega saadud ja neil, kellel on hea haridus, pole veel kogemust.
    Haridussüsteemi peaks veel väga palju investeerima, sest kõiki pole võimalik mujal maailmas koolitada.
    Oskustöölisi koolitatakse enamasti kohapeal, sest seadmed ja tehnoloogia on suuremates tööstusettevõtetes erinev ja neile on koolidest spetsiifilist kaadrit raske saada. Ka keskastme juhtideks on parem võtta inimesed tööle perspektiiviga, et nad oleksid oma valdkonda ja tootmist näinud erinevatelt tasemetelt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tänast Tallinna börsi tõusu vedas Enefit Green
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.