- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millise valdkonna spetsialistidest on tööjõuturul nappus?
- Kõige suurem nappus on kõigist kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölistest teenindussfääris. Sageli pole küsimus otsestes oskustes, vaid just professionaalses suhtumises. Seda ei anna kahjuks mitte ükski ametikool. See sõltub inimese isiksuse omadustest, arengusoovist ja elufilosoofiast.
Puudu on korralik ametialane õpe. Kohati õpetatakse erialasid, mida pole üldse vaja, teisalt valmistatakse töötajaid küll ette, aga mitte vajalikul tasandil. Puudu on ka rakenduslikust kõrgharidusest, mis oleks vajalik keskastme juhtidele.
Proportsionaalselt liiga suur osa noori pürib kõrghariduse poole. Minu isiklik seisukoht on selline, et kõigepealt tekib tööpuudus just kõrgharidusega noorte hulgas. Üle kvalifitseeritud tööjõudu pole ju mõtet palgata. Esiteks ei jõua me neile suurt palka maksta. Teiseks kujunevad inimesel kõrgharidusega mingid kindlad vajadused ja ootused ning ta pole nõus tegema lihtsamat ja rutiinsemat tööd.
- Üks grupp on minu arvates marketingijuhid, teine finantsjuhid, kolmas kogenud personalijuhid. Keegi pole neid välja õpetanud, eriti personalijuhte. Marketingi eriala on kõrgkoolides nime poolest küll olemas, aga selliseid inimesi, kes oleksid marketingi juhtimise kogemusega, on väga vähe ja mõnes valdkonnas pole neid üldse.
Pole ühtegi kõrgkooli, mille diplom oleks garantiiks, et inimene midagi ka oskab. Minu arvates tuleks enamik riigikõrgkoole erastada. Riigile oleks ehk jõukohane pidada üleval ühte kõrgkooli, näiteks Tartu Ülikooli. Seda, et eelarveliselt finantseeritavates kõrgkoolides on ka tasuline õpe, võiks nimetada kõlvatuks konkurentsiks, mis tuleks ära keelata. Võrdluseks võiks tuua kaks poodi -- ühel on riigi poolt antud hooned ja ta ei maksa renti, teine rendib ruume kommertshinnaga ja samal ajal peab ennast majandama. Samamoodi peavad praegu konkureerima riigi- ja erakõrgkoolid.
Hetkel kuum
- Ükskõik mis valdkonna häid spetsialiste on väga raske leida, sest neid osatakse hoida ja nad ei liigu tööjõuturul väga vabalt ringi. Need, kes liiguvad, pole ehk loomu poolest võimelised kuigi lojaalsed olema.
Puudus on spetsialistidest nendel aladel, mis on Eestis uued, näiteks marketing või müük. Need on inimesed, kes tunnevad turgu, omavad head kaasaegset haridust ja kellel on juba olemas kogemus. Head haridust pole meil ju pikka aega saadud ja neil, kellel on hea haridus, pole veel kogemust.
Haridussüsteemi peaks veel väga palju investeerima, sest kõiki pole võimalik mujal maailmas koolitada.
Oskustöölisi koolitatakse enamasti kohapeal, sest seadmed ja tehnoloogia on suuremates tööstusettevõtetes erinev ja neile on koolidest spetsiifilist kaadrit raske saada. Ka keskastme juhtideks on parem võtta inimesed tööle perspektiiviga, et nad oleksid oma valdkonda ja tootmist näinud erinevatelt tasemetelt.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele