Kas finantsaruandluse sisu ja vorm on aegunud?
Aktsiahindade jätkuv tõus Tallinna börsil on pannud väga paljusid inimesi huvi tundma Eesti ettevõtete majandusnäitajate vastu. Üks põhiline vabalt kättesaadav finantsinformatsiooni allikas on raamatupidamise aastaaruanne.
Samas on raamatupidamise ja majandusaasta aruanne (millel paljuski baseeruvad ka näiteks emissiooniprospektid) muutumas investeerimisotsuste tegemisel osaliselt aegunuks. Miks?
- Finantsaruannete põhiosa moodustavad bilanss ja kasumiaruanne, mis on püsinud muutumatutena aastakümneid.
Samas on ümbritsev keskkond muutunud väga kiiresti ning üha tähtsamat rolli mängivad investorite huvid.
- Puudub informatsioon omanikele loodud väärtuse kohta.
Progressiivsed ettevõtted üle maailma lähtuvad üha rohkem oma tegevuses omanikele loodavast väärtusest.
- Börsil osalevad investorid ostavad üldjuhul ettevõtete kasumit ja väärtuse kasvu, st tulevikku, mille kohta raamatupidamise aastaaruandes informatsioon peaaegu puudub.
- Finants- (raamatupidamise) aruanded ei kajasta piisavalt informatsiooni ettevõtte kohta. Samas peetakse informatsiooni üheks tähtsaimaks investeerimisotsuseid mõjutavaks teguriks.
Kuigi näiteks börsi kehtestatud informatsiooni avalikustamise eeskirjad nõuavad täiendava informatsiooni avalikustamist, on see ettevõtete tuleviku hindamiseks siiski ebapiisav.
Samasugune areng toimub üle maailma, kus üha uued informatsiooni avalikustamise nõuded ja raamatupidamisprintsiibid ei suuda rahuldada investorite infovajadust.
Üks võimalusi selle informatsioonivajaduse katmiseks oleks uut tüüpi finantsaruanded, mis väljuksid bilansil ja kasumiaruandel baseeruva finantsinformatsiooni raamidest.
Ülaltoodud puuduste tõttu oleks vaja muuta nii raamatupidamise kui ka majandusaasta aruande sisu ja vormi.
Ideede tasandil võiks välja pakkuda uue vormi, mille kohaselt tuleks finantsaruandluses ühendada kolm finantsarvestuse valdkonda:
- Finantsraamatupidamine (financial accounting- ). Puuduseks on liigne orienteeritus minevikule.
- Juhtimisarvestus (management accounting- ), mida senini kasutatakse väljapoole suunatud finantsaruandluses väga piiratult.
- Investeerimisraamatupidamine (investment accounting- ), mis tegeleb pikajaliste rahavoogude planeerimise ja juhtimisega, millel omakorda on vähe seost ettevõtte finants- (raamatupidamise) aruannetega.
Just nende kolme arvestusvaldkonna ühendamisel võidakse saavutada uus kvaliteet.
Uut tüüpi finantsaruandluse vormi kutsutakse mujal maailmas väärtusaruandluseks (value reporting).
Peale traditsioonilise bilansi, kasumiaruande ja lisade peaks uut tüüpi aruanne sisaldama täiendavat informatsiooni.
Näidetena võiks tuua aruande omanikele loodud väärtuse kohta ja muu informatsiooni ettevõtte tuleviku kohta.
Uut tüüpi aruandlus kasutaks ka näiteks hinnangulisi tulevasi rahavooge ja analüüsiks nii kvantitatiivseid (finants-) kui ka kvalitatiivseid näitajaid.
Kvantitatiivsete näitajate alla kuuluksid müügi kasv, brutokasumi määr, kapitali maksumus jne.
Kvalitatiivsed näitajad võiksid olla turuosa, tarbijate rahulolu, praak ja reklamatsioonid, arengu- ja uurimusväljaminekud, üldkulude efektiivsus jne.
Lühike näide on toodud juuresolevas tabelis.
Uut tüüpi finantsaruanded tekitavad kindlasti palju praktilisi ja juriidilisi probleeme.
Siiski hakkavad ilmselt paljud progressiivsed ettevõtted lähitulevikus kasutama uut tüüpi aruandlust.
Ka Eestis ei keela ükski seadus täiendava finantsinformatsiooni avaldamist aasta finantsaruannetes.
- ettevõtted muutuvad avatumaks;
- avatud ettevõtete aktsiad omakorda muutuvad investorite jaoks atraktiivsemaks, mis viib kapitali madalama maksumuseni;
- paraneb usaldus ettevõtte juhtkonna vastu;
- on olemas informatsioon nii ettevõtte mineviku kui ka tuleviku kohta, st informatsioon investeerimisotsusteks;
- uut tüüpi aruandlus põhineb ettevõtte juhtkonna ja investorite (omanike) huvidel, mitte erinevate riigiasutuste ettekirjutustel.
Juba praegu võiks börsil noteeritud ettevõtete poolt täiendava (finants)informatsiooni avaldamine omada positiivset mõju.