- Paljudest majandust puudutavatest avalikest esinemistest kumab viimastel kuudel läbi omaksvõetud veendumus, et paljuräägitud majanduse ülekuumenemine on juba toimunud, jooksevkonto defitsiit päästmatult laiaks kärisenud ning kõik sellest tulenevad hädad kohe kaela varisemas. Tahaksin siinkohal «poliitilist looma» veidi rahustada. Uuemad makromajandusuudised näitavad, et trendide pöördumise võimalus on täiesti olemas ning edasine sõltub paljus lähiajal võetavatest meetmetest, lühiajaliselt kasvõi 1998. aasta eelarvest.

Viimati avaldatud makromajanduslikust informatsioonist ehk kõige rõõmustavamaks on väliskaubanduse puudujäägi vähenemine. Kui võrrelda esimese ja teise kvartali ekspordi-impordi näitajaid juuli-augusti näitajatega, näeme, et impordi kiire ennakkasv ekspordiga võrreldes on stabiliseerunud. Eeldusel, et september ei too kaasa olulisi muutusi ekspordi ja impordi kogustes, ületab III kvartali import II kvartali oma vaid napi 150 mln krooniga. Kuid eksport on kasvanud 400 miljoni krooni võrra. See aga tähendab et väliskaubanduse puudujääk võib kolmandas kvartalis esimest korda väheneda. Aastate lõikes on kolme esimese kvartali puudujääk sellest hoolimata suurem kui kogu 1996. aastal kokku.

II kvartalis peatus ka jooksevkonto puudujäägi kasv. Selle põhjuseks oli ligi kahekordistunud teenste bilansi ülejääk, mis omakorda oli tingitud eeskätt turismi kasvust ja viisavabaduse sisseseadmisest Skandinaaviaga. See annab põhjust arvata, et vähemalt III kvartalis senine olukord püsib ning väliskaubanduse puudujäägi võimalik vähenemine võib viia isegi jooksevkonto puudujäägi vähenemisele.

Jooksevkonto puudujäägi suhe SKPsse vähenes Eesti Panga väitel juba II kvartalis, mis on tänavust kiiret majanduskasvu arvesse võttes üsna loomulik.

Kui I kvartalis olid suureks kapitali sissevoolu allikaks pankade poolt hangitud krediidiliinid, siis II kvartalis asendasid neid teistes sektorites hangitud laenud, seda nii kaubanduskrediidina kui pikaajaliste laenudena.

Ka finantskonto struktuuris on toimunud olulised muutused. Otseinvesteeringute osakaal on oluliselt vähenenud, vastavalt on suurenenud portfelliinvesteeringute ja muu kapitali sisse vool.

Mõneti on selline areng loomulik ning ennustatav. Tuleb aga meeles pidada, et võrreldes otseinvesteeringutega on portfelliinvesteeringud tunduvalt likviidsemad ning samavõrd kiiresti, kui nad siia tulevad, võivad nad ka lahkuda. See muudab finantskonto perspektiivis oluliselt ebastabiilsemaks.

See seab oluliselt teise valgusse ka valitsuse senise poliitika väärtpaberituru suhtes, mis kipub alateadlikult börsi samastama mängupõrguga. Suhtumine aktsiainvesteeringusse kui vaid isikliku vara kasvatamisele suunatud spekulatsiooni, mida maksude ja nõrga seaduskaitsega karistada võib, ohustab otseselt majanduse käekäiku

Peame arvestama, et börsi kaudu majandusse kanaliseeritavad välisinvesteeringud hakkavad maksebilansis mängima järjest olulisemat rolli. Seega tuleb austatud riigiametnikel tõsiselt mõelda, kuidas välisinvestoreid juurde saaks meelitada. Maksukoormuse tõstmine seda kindlasti ei tee.