- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,42%39 643,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,42%39 643,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väliskaubandus areneb jõudsalt
- Paljudest majandust puudutavatest avalikest esinemistest kumab viimastel kuudel läbi omaksvõetud veendumus, et paljuräägitud majanduse ülekuumenemine on juba toimunud, jooksevkonto defitsiit päästmatult laiaks kärisenud ning kõik sellest tulenevad hädad kohe kaela varisemas. Tahaksin siinkohal «poliitilist looma» veidi rahustada. Uuemad makromajandusuudised näitavad, et trendide pöördumise võimalus on täiesti olemas ning edasine sõltub paljus lähiajal võetavatest meetmetest, lühiajaliselt kasvõi 1998. aasta eelarvest.
Viimati avaldatud makromajanduslikust informatsioonist ehk kõige rõõmustavamaks on väliskaubanduse puudujäägi vähenemine. Kui võrrelda esimese ja teise kvartali ekspordi-impordi näitajaid juuli-augusti näitajatega, näeme, et impordi kiire ennakkasv ekspordiga võrreldes on stabiliseerunud. Eeldusel, et september ei too kaasa olulisi muutusi ekspordi ja impordi kogustes, ületab III kvartali import II kvartali oma vaid napi 150 mln krooniga. Kuid eksport on kasvanud 400 miljoni krooni võrra. See aga tähendab et väliskaubanduse puudujääk võib kolmandas kvartalis esimest korda väheneda. Aastate lõikes on kolme esimese kvartali puudujääk sellest hoolimata suurem kui kogu 1996. aastal kokku.
II kvartalis peatus ka jooksevkonto puudujäägi kasv. Selle põhjuseks oli ligi kahekordistunud teenste bilansi ülejääk, mis omakorda oli tingitud eeskätt turismi kasvust ja viisavabaduse sisseseadmisest Skandinaaviaga. See annab põhjust arvata, et vähemalt III kvartalis senine olukord püsib ning väliskaubanduse puudujäägi võimalik vähenemine võib viia isegi jooksevkonto puudujäägi vähenemisele.
Jooksevkonto puudujäägi suhe SKPsse vähenes Eesti Panga väitel juba II kvartalis, mis on tänavust kiiret majanduskasvu arvesse võttes üsna loomulik.
Kui I kvartalis olid suureks kapitali sissevoolu allikaks pankade poolt hangitud krediidiliinid, siis II kvartalis asendasid neid teistes sektorites hangitud laenud, seda nii kaubanduskrediidina kui pikaajaliste laenudena.
Ka finantskonto struktuuris on toimunud olulised muutused. Otseinvesteeringute osakaal on oluliselt vähenenud, vastavalt on suurenenud portfelliinvesteeringute ja muu kapitali sisse vool.
Mõneti on selline areng loomulik ning ennustatav. Tuleb aga meeles pidada, et võrreldes otseinvesteeringutega on portfelliinvesteeringud tunduvalt likviidsemad ning samavõrd kiiresti, kui nad siia tulevad, võivad nad ka lahkuda. See muudab finantskonto perspektiivis oluliselt ebastabiilsemaks.
See seab oluliselt teise valgusse ka valitsuse senise poliitika väärtpaberituru suhtes, mis kipub alateadlikult börsi samastama mängupõrguga. Suhtumine aktsiainvesteeringusse kui vaid isikliku vara kasvatamisele suunatud spekulatsiooni, mida maksude ja nõrga seaduskaitsega karistada võib, ohustab otseselt majanduse käekäiku
Peame arvestama, et börsi kaudu majandusse kanaliseeritavad välisinvesteeringud hakkavad maksebilansis mängima järjest olulisemat rolli. Seega tuleb austatud riigiametnikel tõsiselt mõelda, kuidas välisinvestoreid juurde saaks meelitada. Maksukoormuse tõstmine seda kindlasti ei tee.
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele