Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestil veel vara pidurdada
Peaminister Mart Siimann ja Eesti Panga president Vahur Kraft allkirjastasid arvult viienda rahvusvahelise valuutafondi (IMF) memorandumi. Selle suurim erinevus eelmistest on see, et valitsus peab moodustama Eesti rahasüsteemi stabilisatsioonifondi.
Äripäeva arvates on hüpotees meie majanduse ülekuumenemise kohta liialdatud, stabilisatsioonifondi loomise asemel võiks hoopis kaotada ettevõtte tulumaksu.
1998. aasta riigieelarve tuludest moodustab ettevõtte tulumaks eelnõu kohaselt 1,16 miljardit krooni. Samas lubab valitsus IMFile, et paigutab umbes samapalju raha -- 1,3 miljardit -- loodavasse stabilisatsioonifondi, et pidurdada kiiret majanduskasvu ja leevendada võimalikke tagasilööke.
Valitsuse lubadus lükkab kõige veenvamalt ümber ettevõtte tulumaksu kaotamise vastaste põhiargumendi, et selline samm tekitaks riigieelarvesse suure augu. Selle augu saaks parajasti täita stabilisatsioonifondi mõeldud ülejäägiga.
Stabilisatsioonifondi loomisega tahab valitsus näidata välismaailmale, et ollakse teadlikud Eesti kiire majanduskasvuga kaasnevatest ohtudest: eelkõige suurest jooksevkonto defitsiidist ja pankade laenuportfelli kiirest kasvust. Toimetuse hinnangul on aga vajadus kumbagi neist miljarditesse kroonidesse ulatuva fondi abil riiklikult reguleerida ületähtsustatud ja mõjuks arengut pidurdavana.
Esiteks on Eesti Pank juba hakanud pankade laenutegevust mitmete nõuete karmistamisega piirama. Teiseks: kõige paremini reguleerib pankade laenutegevust turg, mida iseloomustab näiteks viimastel nädalatel laenuintresside tõus.
Ettevõtte tulumaksu kaotamine vähendaks laenamist ehk võimalikku ülekuumenemist veelgi, sest ettevõtjatele jääks projektide teostamiseks lihtsalt rohkem omateenitud raha.
Ülekuumenemise peamiseks indikaatoriks peetakse jooksevkonto suurt defitsiiti.
Valdava osa defitsiidist moodustavad aga otseinvesteeringud ning kesk- ja pikaajalised pangalaenud, mis on jõudnud tööstusse. Seetõttu on oluliselt suurenenud Eesti eksport, mille kasv ületab praegu tunduvalt impordi kasvu.
Hinnangut jooksevkonto defitsiidi kohta tuleb oluliselt korrigeerida teiselgi põhjusel. Nimelt muutis keskpank riigi maksebilansi koostamise metoodikat. Enam ei arvestata selles mitteresidentide vahelist transiitkaubandust ehk seda kaupa, mis käib tolliladudest läbi Eesti tollipiiri ületamata. Seetõttu vähenes jooksevkonto puudujääk tänavu esimesel poolaastal koguni poolteist korda: 4,3 miljardilt kroonilt 2,9 miljardile kroonile.
Peamiselt on Eesti ma-janduse ülekuumenemise hüpoteesi taga kaks analüütikut: Ardo Hansson ja Hardo Pajula. Seejuures tunnistas Hardo Pajula eelmises ETV «Otseliini» saates esinedes, et tegelikult oli ülekuumenemise teema päevakorral veel paar nädalat tagasi, kuid praegu polevat sellega probleeme, sest vahepealne pangaintresside suurendamine on majandust juba piisavalt jahutanud.
Stabilisatsioonifondi kasuks räägib ka asjaolu, et konservatiivsetele finantsinstitutsioonidele meeldib stabiilsus. Toimetus meenutaks aga ettevõtte tulumaksu kaotamise idee ühe autori Heiki Kranichi möödunudsügisest mõtet, et stabiilsuse sünonüümiks sellises läänemaailmale meeldimise kontekstis on stagnatsioon.
Ettevõtte tulumaksu kaotamisega annaks aga valitsus, vastupidi, nii kohalikele kui välisinvestoritele märku, et Eesti ei kavatse soodsat ettevõtluskliimat piirata, vaid pakub lahendusi selle veelgi soodsamaks muutmiseks.