Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oli hea majandusaasta
Eile avalikustati möödunud aasta Eesti ettevõtete TOP 100. Sarnast edetabelit on koostatud juba viis aastat ja seda koostatakse Eesti 500 suurema käibega ettevõtte baasil. Edetabelist on jäetud välja pangad ja kindlustusfirmad.
Järeldused, mida poole tuhande käibe poolest suurima Eesti ettevõtte möödunud aasta majandustulemused võimaldavad teha, on enamalt jaolt positiivsed.
Võrreldes ülemöödunud aastaga oli 1996. aastal 500 ettevõtte üldine käibe kasv 29,8% ja puhaskasumi kasv 11%. Kui käibe kasvuga võib igati rahul olla, siis üldine kasumi kasv jäi möödunud aastal liialt tagasihoidlikuks. Nii nagu 1995. aastal, oli ka möödunud aastal kahjumiga lõpetanud ettevõtete osakaal 16 protsenti.
Ettevõtete majandustulemused näitavad, et statistikaameti poolt avaldatud 1996. aasta 4% suurune majanduskasv ei ole kuigi usutav, tegelik majanduskasv oli kindlasti suurem.
Statistikaamet võib muidugi vastu vaielda, et sellist järeldust ei saa 500 suurima ettevõtte põhjal teha. Selles vastuväites on oma tõetera sees, kuid kui möödunud aastal oli majanduskasv tõesti ainult neli protsenti, siis pidi väikeettevõtetes valitsema täielik kaos ja taandareng. Midagi sellist aga ei olnud.
Möödunud aasta edetabelis ei domineeri kindlad majandusharud ja see on positiivne. Saja edukama ettevõtte hulka on jõudnud väga erinevate tegevusalade esindajad Eesti eri piirkondadest. Kõige rohkem hakkab silma ehitustegevuse ja puidutööstusega seotud firmasid. Piirkonniti domineerib küll Tallinn ja Harju maakond, kus registreeritud ettevõtted moodustasid üldisest käibest 66 ja üldisest kasumist koguni 81 protsenti. Tallinna suur osa on aga paratamatu.
Huvitav on see, et esimesest paarikümnest ettevõttest üle poole on Äripäeva TOP 100s esimest korda. Need on keskmise suurusega ettevõtted, kes on möödunud aastal teinud läbi kiire arengu ja oluliselt kasvanud. Samas on mitmed ettevõtted, nagu näiteks Mobel, Farmar-Desi, Clik, laiemale avalikkusele tundmatud.
Viimase nelja aasta jooksul on saja edukama ettevõtte hulka jõudnud ainult viis ettevõtet: Norma, Pakterminal, Balti laevaremonditehas, Tallinna Kaubamaja ja Liviko.
Mida aasta edasi, seda väiksemaks jääb edetabelis tarbekaupade hulgimüügiga tegelevate ettevõtete osa ja kasvab tootmisettevõtete osa. Paljude ettevõtjate meele võib aga mõruks teha monopoolsete ettevõtete edukus. Kasumi suuruse järgi reastatud kümne firma hulgas oli neli monopoli.
Möödunud aasta tulemused näitavad veel seda, et kohalikul kapitalil põhinevad ettevõtted on korralikult jalad alla saanud. Väliskapitalile tuginevaid ettevõtteid oli TOP 100s alla poole. Suurim üllatus oli aga see, et saja edukama ettevõtte hulgast on välja jäänud paljud börsiettevõtted.
Kõige suuremat käibe kasvu näitas möödunud aastal riiulifirma Amenom, mida seostatakse salakütuseäriga ja mille omanikke otsib maksuamet.
Kõige rentaablimalt (60,09%) töötas aga Kadaka turgu haldav AS Combinet. Heas mõttes üllatav oli ka toiduainetööstusettevõtte Epeks 53,85% suurune rentaablus.
Möödunud aasta heade majandustulemuste üheks põhjuseks on kindlasti majanduse stabiilne areng ja riigi vähene sekkumine ning regulatsioon. Kuna aga valitsus on pimestatud majanduse mahajahutamise ideest, siis võivad käesoleva ja järgmise aasta edetabelid pakkuda mitmeid halbu üllatusi.